Ajajuhtimine sportimisel

Ardo Reinsalu

Üks tänapäeva kiire elutempo kõrvalmõjusid on pidev aja puudus, eriti tegevuste jaoks, mida otseselt kohe täna pole vaja teha, näiteks sportimine. Tihti kurdame, et tahaksin käia jõusaalis või pargis jooksmas, aga pole aega! Olulisem on tegeleda tööga ja perega. Täitsa nõus, et olulisem! Aga ehk on võimalik rakendada ajajuhtimise näpunäiteid ja kasutada aega sedavõrd efektiivsemalt, et mahutame ka väikese sportimise oma kiiresse päeva?!

30 minutit regulaarset liigutamist päevas (ja kindlasti ei tähenda see ainult näppude liigutamist klaviatuuril) on tervisele väga kasulik. Lisaks stimuleerib kerge füüsiline koormus ajutegevust. Trenni ajal võivad tulla head ideed, kuna sa ei saa tegeleda väga paljude kõrvaliste rutiinsete asjadega (nagu email, telefon). Samuti oled värskem, tegeled tähelepanu nõudvate asjadega kiiremini ja hoiad kokku väärtuslikku aega.

Kui sinu füsioloogiliselt aktiivne aeg langeb päeva varastesse tundidesse, siis on täiesti mõistlik käia trennis enne tööd. Jah, see nõuab pisut varem tõusmist, aga hommikuinimesele pole see probleem. Samuti jääb ära üks ots logistikat – kui sa nagunii lähed kodust välja, paned riidesse, siis tee seda varem ja „astu läbi“ trennist enne kontorisse jõudmist. Õhtul on ennast tunduvalt raskem kodust väljumiseks motiveerida. Trenn ei pea olema midagi raskem – kerge ujumine, sörk (Terevisiooni uudiste saatel – seega kasulikult veedetud aeg), painutused või võimlemine. Kuid… ehkki see töötab hommikuinimestele, on enamik meist õhtuinimesed ja hommikune trenn ei sobi kohe kuidagi. Mida siis veel teha annab?

Käi Jala! liikumisürituse korraldajad soovitavad iga päev käia ca 10,000 sammu – see ei tee meid olümpiavõitjaks, aga hoiab tervise kontrolli all. Kuidas aga saada see 10,000 sammu kokku ilma, et ma kulutaksin sellele päevas märkimisväärselt lisaaega? Algatuseks loobu liftidest – trepid on tihtipeale kiiremad ja mõjuvad toonusele paremini. Siis vaata üle oma liikumine tööpäeval – kus käid lõunat söömas, kuidas liigud 2 km kaugusele ärikohtumisele, jne? Kui oled nagunii sunnitud näiteks lõunaks laua tagant püsti tõusma ja kuhugi samme seadma, vali pisut kaugem kohvik ja saad 2,000 sammu lisaks. Lepi kokku kohtumisi mõnes piirkonnas, kus autoga ukse ette ei saa! Ma olen märganud, et koosolek vanalinnas kohvikus lisab mulle päevas umbes 4,000 sammu – ja täiesti märkamatult! Jah, eks see käimine võta ka aega, aga kui teha seda muu käimise raames, võtab ta vähem aega kui eraldi dressidega õhtune trenn.

Mõned sportijad on avastanud, et enda liigutamise ajal on võimalik kõrvaklappidest näiteks muusikat kuulata. See on väga hea harjumus. Siit sammuke edasi oleks lasta kõrvaklappidest midagi kasulikku. Ehk siis kas me saaksime kuulata sportimise ajal informatsiooni, mille tarbimiseks peaksime muul hetkel aega kulutama? Eestis saab kuulata audioraamatuid, internetist laadida alla raadiosaateid sportimise ajal kuulamiseks, suurepärane veeb on näiteks Ööülikool, kus allalaadimiseks asjalike mõtlejate 50-minutilised ettekanded. Need on just sobiva pikkusega ühe aeroobse treeningu ajal kuulamiseks. Millal sa muidu leiad 50 minutit loengu kuulamiseks?

Üks sportimise pärssijaid on ka sinu lemmikspordiklubi asukoht. Kui sportimiseks on vaja sõita teise linna otsa, eriti päeva lõppedes tipptunni ajal ja hiljem edasi koju, siis kulutab see märkimisväärselt aega. Isegi 30-minutine sõit on edasi-tagasi terve tund! Seepärast soovitan hinnata spordiklubis lisaks kvaliteedile ka kaugust sinu töö- või elukohast. Mujal maailmas (ja leiab ka Eestist) on levinud spordiklubide ehitamine kaubanduskeskustesse. Sel on täitsa mõte olemas – peale trenni lähed teed oma vajalikud toidukaupade ostud ja sõidad otse koju. Seega jääb ära logistika spordiklubisse sõitmiseks, kuna poodi sõidad õhtul ju nagunii?!

Minu soovitus on võtta üks näpunäide ja üks nädal korraga. Kui oled selle ellu viinud, proovi järgmist. Kõiki korraga rakendades võid jääda ajahätta ja seda me just siin ju praegu vältida üritamegi. Head ajajuhtimist!

Allikas: http://www.ajajuhtimine.ee/