ELi tööhõive väljavaade optimistlik, kuid edasiminek ebaühtlane  
22.02.2008
 
Tööhõivet käsitleva ühise aruande kohaselt, mille tööhõiveministrid 29. veebruaril vastu võtavad, on tööhõive kasv olnud viimase aasta jooksul muljetavaldav. Viimase kahe aasta jooksul on loodud peaaegu 6,5 miljonit uut töökohta ning 2009. aastaks ennustatakse veel 5 miljoni töökoha lisandumist. Eeldatakse, et töötuse määr langeb ELis 2008. aastal alla 7%, mis on madalaim tase alates 1980. aastate
 
„Hiljutised tööturu reformid on hakanud oma mõju näitama,“ sõnas ELi tööhõivevolinik Vladimir Špidla. „Struktuurne tööpuudus on alates 2004. aastast vähenenud ühe kolmandiku võrra ning ELi tööhõive määr, mis praegu on 66%, on oluliselt lähenenud meie üldisele eesmärgile, milleks on 70%. Kõik liikmesriigid on alates 2005. aastast ellu viinud põhjalikke reforme, kuid mõned on vastanud sellele väljakutsele otsustavamalt. Peame kahekordistama oma jõupingutusi, et tulla toime üleilmastumisest ja elanikkonna vananemisest tingitud probleemidega, eelkõige investeerides rohkem ja sihipärasemal viisil elukestvasse õppesse.“
 
Vanemate töötajate tööhõive määr 43,5% (eesmärk on 50%) ning naiste tööhõive määr 57,2% (eesmärk on 60%) on pidevalt tõusuteel kogu ELi ulatuses. Ent kuigi 2006. aasta oli positiivne, ollakse 2010. aasta tööhõive eesmärkide saavutamisest maas.Praegune tööhõive määr eeldab, et 2010. aastaks on vaja luua lisaks 20 miljonit töökohta, kui soovitakse eesmärke saavutada.
Tööpuudus vähenes 8,9 protsendilt 2005. aastal 8,2 protsendile 2006. aastal, oma panuse andsid sellesse peaaegu kõik liikmesriigid. Tööpuudus vähenes nii naiste kui ka meeste hulgas (vastavalt 9 ja 7,6 protsenti). Praeguse tööturu tugevust näitab asjaolu, et pikaajalise töötuse tase vähenes teist aastat järjest, 4 protsendilt 3,6 protsendile.
 
Mõned piirkonnad ja rühmad on olnud siiski vähem soodsas olukorras. Vähekvalifitseeritud töötajad, puuetega inimesed ja migrandid seisavad ikka veel probleemide ees. Mitmes liikmesriigis on jätkuvalt suur probleem noorte tööpuudus, mille määr on keskmiselt 17,4%. Üldine noorte tööpuudus on viimasel aastal küll vähenenud, kuid see oli tingitud peamiselt märkimisväärsest vähenemisest mõnes üksikus ELi riigis (Poola, Bulgaaria, Leedu, Madalmaad ja Hispaania). Paljudes teistes riikides on see määr tegelikult alates 2004. aastast suurenenud ning üldjuhul on töötuks jääda noorte inimeste puhul tõenäosus üle kahe korra suurem kui kogu tööjõu puhul üldiselt.
 
Ligikaudu pooled ELi liikmesriikidest on nüüd välja töötanud kõikehõlmavad lähenemisviisid või on seda tegemas, et luua tasakaal tööturu suurema paindlikkuse ja töökoha kindluse vahel. Siiani on tulemused kaitstud paindlikkuse konkreetsete teguritega seoses vähem positiivsed.

• Tööturu killustumine on endiselt tõsine probleem mitmes liikmesriigis ning paljud neist keskenduvad jätkuvalt pigem tööturu konkreetsetele aspektidele kui olemasolevate tööõiguse alaste õigusaktide reformimisele.
• Sotsiaalkindlustussüsteemide reformimine piirdub peamiselt pensionireformiga.
• Aktiivse tööturupoliitika meetmed on küll muutunud individuaalsemaks, kuid alates 2000. aastast on kulutused vähenenud nii osatähtsuselt SKTs kui ka töötaja kohta.
• Elukestvas õppes osalemine on ajavahemikul 2005–2006 suurenenud minimaalselt ning pooltes liikmesriikides on see koguni vähenenud. Täiskasvanute koolitus on endistviisi ebaühtlaselt jaotunud.

Aruande kohaselt on tootlikkuse vahe vähendamiseks meie peamiste globaalsete konkurentidega vaja oluliselt suurendada investeeringuid inimkapitali, mis oleksid suunatud tööturu vajaduste rahuldamisele. Õppimist peab alustama väga varases eas ja seda peab jätkama kogu elu jooksul ning tööl omandatud kvalifikatsioone oleks vaja tunnustada kogu Euroopas.
 
Kitsaskohad ilmnevad koos tuntava tööjõu- ja oskuste puudusega üha rohkemates valdkondades (nt tervishoid ja vanurite hooldus, haridus, paljud käsitöö ja oskustöö valdkonnad,masinaehitus) ning on vaja endisest rohkem ja paremini prognoosida tulevikus vajaminevaid oskusi. Euroopa peab lihtsustama tööjõu liikumist piirkondade ja riikide vahel ning reguleerima sisserändepoliitikat. Lisaks tuleb parandada sisserändajate majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist.
 
Tööhõivet käsitlev ühine aruanne (komisjoni ettepanek)
http://ec.europa.eu/employment_social/employment_strategy/employ_en.htm 
 
Country-specific recommendations can be found under this link:
http://ec.europa.eu/growthandjobs/european-dimension/200712-annual-progress-report/index_en.htm 
 
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
meediaosakond
telefon: 6 26 44 10; 51 80 767; 52 27 115
 
Allikas: Euroopa Komisjoni Esindus Eestis