Firma edukus läbi teadmiste ja oskuste arendamise prisma
NOVEMBER 2008

Haridus peaks kasvatama iseloomu. Kas seda peab tegema ka koolitus? Kindlasti. Koolitus või nõustamine ehk teadmiste ja oskuste arendamine firmades on jahenevas majanduskliimas kriitilise tähtsusega. Ellu jäävad nutikamad! Need, kes on avatud uutele ideedele ja arengule. Ellujäämiseks on vaja teha radikaalseid muudatusi, saneerida, restruktureerida, tõsta tootlikkust, suurendada lisandväärtust.

Personali arendamise üheks raskuspunktiks aeglustuva majanduse taustal on uute talentide leidmine ja professionaalse tööjõu omamine, mis omakorda tõstab esmaste prioriteetide hulka ettevõttes olemasolevate töötajate arendamisel.

Teadmiste ja oskuste arendamise üheks aspektiks on inimeses peituva potentsiaali arendamine ja selle maksimeerimine. Teiseks aspektiks on teatud oskuste sihikindel  omandamine ja arendamine. Kolmandaks aspektiks töötajate hoiakute muutmine lähtuvalt ettevõtte ärimudelist ja strateegiast. Esimesel juhul otsitakse inimese tugevaid külgi ja püütakse neid esile tuua ning maksimeerida, teisel juhul püüab inimene ennast ise teadlikult tugevamaks muuta ning kolmandal juhul soovib ettevõtja viia ellu suuri muutusi, mis tagavad ettevõtte ellujäämise pikemas perspektiivis. Haritud ja vajadustele vastav töötaja on ka firma efektiivse toimimise aluseks.
Arengueesmärgid võib jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Näiteks, kui firma soovib edutada tubli laotöötaja tõstukijuhiks, peab töötaja läbima tõstukijuhi eksami. Kui aga firma soovib pikemaajalist edu, tuleb tal valida kogu kollektiivi hõlmav väärtustealane koolitus.

Tänases olukorras tuleb keskenduda eelkõige pikemaajalistele arengueesmärkidele. Personali arendamine on pikaajaline ja vaevarikas protsess ning selle mõju hindamine on küllaltki keeruline. Tavaliselt ei avaldu mõju koheselt peale koolitusel osalemist, vaid alles peale teatud aja möödumist. Koolituse mõju ettevõtte töötajatele võib olla ühekordne, näiteks raamatupidamisalane koolitus ettevõtte raamatupidajale. Raamatupidaja omandab kindlad teadmised maksundusest ja saab neid rakendada, kuni vastav seadusandlus jälle muutub. Mõjusam, kuid võib-olla mitte nii vahetu, on näiteks kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine. Ettevõtte sertifitseerimine nõuab alguses palju lisatööd ja sellest saadav kasu ning konkurentsieelis avaldub alles töö käigus aastate jooksul.

Iga rahalugev ettevõtja, kes oma töötajaid koolitab, peaks mõtlema sellele, mis muutub ettevõtte jaoks peale koolituse toimumist. Et koolituse mõju hinnata, on parim võimalus esitada neli kas-küsimust:

• kas koolitus meeldis?
• kas õppisid midagi uut?
• kas oled oma töös seda uut teadmist rakendanud?
• kas uue rakendamine on tööprotsessis mõjunud?

Tavaliselt kiputakse unustama kolmas ja neljas küsimus, sest seda ei saa vahetult koolitusjärgselt küsida, vaid teatud aja möödudes, mis kinnitab taas seda, et töötajate täiendkoolitamine on pikaajaline ning pidev protsess.
Vajaliku väljaõppe saanud meeskonnad võtavad vastu kvaliteetsemaid otsuseid ja suudavad kehvemates majandusoludes paremini toime tulla ning isegi silma paista. Seda tasuks eriti meeles pidada praeguse jahtuva majanduse kontekstis.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) teadmiste ja oskuste arendamise toetuse andmise eesmärk on  nii see, et Eesti firmade juhid oskavad vastu võtta vastavalt vajadusele juhtimisotsuseid kui see, et ettevõtte töötajad vastaksid ettevõtte vajadustele. Selle saavutamiseks tuleb keskenduda nii firmade juhtide kui ka töötajate juhtimis- ning tööalaste teadmiste ja oskuste arendamisele.

Juhid peaksid enda teadmiste ja oskuste arendamise tulemusel oskama vastu võtta asjakohaseid juhtimisotsuseid ja orienteeruma muutuvas majandusolukorras. Töötajad peaksid suutma luua suuremat lisandväärtust ja panustama senisest veelgi enam firma ärieesmärkide saavutamisele.

Teadmiste ja oskuste arendamise toetuse taotlemisse ei tasuks suhtuda kergekäeliselt. EASi missioon on aidata ettevõtjal mõjusad ideed ellu viia. Idee saab olla mõjus, kui see on põhjalikult läbi mõeldud. Seetõttu on hädavajalik, et firmal oleks koolitusplaan. Koolitusplaani eelduseks on koolitusvajaduse analüüs, mis lähtub sellest, et planeeritavad koolitused on seotud firma ärieesmärkide saavutamisega.

Enne taotluse esitamist on tarvis tutvuda toetust reguleeriva õigusaktiga. Selles on kirja pandud toetuse eesmärk, millised ettevõtted saavad toetust, toetatavad tegevused ja kulud ning millised kohustused toetuse saamisega kaasnevad. Samuti on EAS alati valmis juhendama ja vastama taotlemisega seotud küsimustele. Soovitame kindlasti võtta enne projekti kirjutamist meiega ühendust ja tulla eelnõustamisele, mis tagab edaspidise sujuva koostöö projekti elluviimisel. EASiga saab ühendust veebilehe www.eas.ee kaudu ja loomulikult ka telefoni teel (627 9700).

EAS peab oluliseks ja toetab firmade juhtide ja töötajate arenemist ning on valmis oma õla alla panema, et muuta mõjusad ideed reaalsuseks.

Autor: Toomas Valge, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus