 |
koolitused |
|
Inimarengu Aruanne 2007: Eestit viivad edasi uued arengueesmärgid EIA retsensendi, Tallinna Tehnikaülikooli filosoofiaprofessor Ülo Kaevatsi hinnangul näitab aruanne, et Eestit viib edasi uus eesmärgipüstitus, kus panustatakse teadmistele ja koostööle ning ei unustata ka enesekriitikat. „Senine majandusliku heaolu kasv pole kaasa toonud oodatud murrangut Eesti ühiskonna arengusse, muutumaks euroopalikuks ja inimeste elukvaliteeti väärtustavaks. Inimarengu aruanne annab väärika ja usaldusväärse panuse avalikku dialoogi, mida Eestil on ettepoole vaatamiseks väga vaja.“ Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimehe Peep Mühlsi sõnul toetab Eesti inimarengu aruande väljaandmine eesmärki, mille kohaselt jõuaks Eesti Vabariik oma sajandaks sünnipäevaks nii jõukuse kui ka olulisemate ühiskonna tervist ja tugevust iseloomustavate näitajate poolest Euroopa Liidus tugevamate hulka. Praegu on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seas elukvaliteedi edetabelis viimaste hulgas. ÜRO inimarengu järjestuses on Eesti langenud 44. kohale peamiselt kehvade tervisenäitajate ning madala oodatava eluea tõttu. „Aruanne ei pane kedagi kauem ja tervemalt elama. Küll aga aitavad selleks kaasa uuenevad ühiskondlikud väärtushinnangud, mis seavad keskmesse inimeste tervise, hariduse, töö ja elukvaliteedi. Selle nimel tuleb teha koostööd, kus arvamuste erinevused on vajalikud ja teretulnud. Koostöö on pigem areneva osalusdemokraatia ilming, erisuste rõhutamine poliitilise konkurentsi atribuut.” Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid. EIA 2007 koosneb neljast peatükist. Esimeses analüüsitakse meie positsiooni inimarengu pingereas, inimarengu komponentidest on põhjalikumalt vaatluse all haridus. Teine peatükk on pühendatud Eesti demokraatia ja kodanikuühiskonna edenemisele, kolmandas on vaatluse all mitte-eestlaste roll ja perspektiivid Eesti ühiskonna osana. Viimane, neljas peatükk käsitleb Eesti majandusarengu väljavaateid, uurides meie majandusstruktuuri võimekust tagada meie järelejõudmine Euroopa edukamatele riikidele. Eesti Koostöö Kogu (EKK) www.kogu.ee on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on osapoolte seisukohtade teadvustamine, kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes. Käesoleva aasta veebruaris võeti vastu vastav programmdokument – Harta 2008. Edaspidi iga kolme aasta tagant uuendatav Harta 2008 keskendub Eesti arengu neljale võtmevaldkonnale – rahvastikule ja rahvatervisele, haridusele, tööjõule ning rahvustevahelistele suhetele. Nende põhjal sõnastavad Harta osalised konkreetsed Harta Ettepanekud vastava valdkonna arengu eest vastutavatele esindusdemokraatia institutsioonidele ja avalikkusele. Harta protsessiga on tänaseks ühinenud üle 60 organisatsiooni. EKK ja Harta protsess ei konkureeri ühegi teise kodanikualgatusega, vaid kutsub neid koostööle. EKK tegevuse väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne, mis vaatab Eesti arengut rahvusvahelises võrdluspildis.
|
|
|
