 |
koolitused |
Kindel kvaliteedimärk tööturulKutsesüsteemi edukast toimimisest peaksid kasu saama kõik inimesed, kes kaudsemal, kes otsesemal moel. Eesti kutsesüsteemi käivitajateks 1997. aastal olid Eesti kaubandus-tööstuskoja juurde koondunud tööandjad. Kutsestandardite loomine sai kohe hoo sisse, sest nähti vajadust anda selle tegevuse kaudu sisend kutseharidusele ja aidata kaasa kutsehariduse sisu uuendamisele. Kui tõukepunktiks oli küll kutsehariduse kesine kvaliteet, siis süsteem ehitati üles tervikut silmas pidades: kutsesüsteem hõlmab ka kõrgharidust eeldavaid kutseid. Nüüd tegelevad kutsetunnistuste väljastamisega paljud organisatsioonid, tegevust reeglistab kutseseadus ja koordineerib Kutsekoda. Kelle jaoks on kutsesüsteem? Kõigepealt on kasusaajad õpilased ja tulevased või praegused töötajad, kes standarditest kutseoskusnõuete kohta informatsiooni leiavad ja kutsetunnistust omades end tööturul kindlamalt tunnevad. Siis ka koolitajad, kel on kutsestandardite kujul olemas hea alusmaterjal tööturu vajadustele vastavate õppekavade koostamisel. Kutsestandardeid kasutavad ka tööandjad ja personalijuhid, kes otsivad sobivate teadmiste-oskustega töötajaid, koostavad ametijuhendeid ja plaanivad töötajate täiendusõpet. Kutsetunnistus on tööturule siirdudes üks kindel kvaliteedimärk. Tööandjale annab kutsetunnistus võimaluse töötajate oskusi võrrelda ja töötajale võimaluse eristada ennast tööturul nn libaspetsialistidest.
Kutsesüsteemi kasulikkusest saab lugeda Kutsekoja infolehest ning artiklist Kompetentsus elukestva õppe süsteemis.
|
|
|
