Koolitused? Koolitused!   
 
Loengud, vahetund, õppimine, projektor, kogemus, toitlustamine, matemaatika, sõbrad, prillid, autokool... Need on mõned märksõnad, mis kolleegid kümne sekundiga kirja panid teemal koolitused. Nimekiri akadeemiliselt segane.
 
Rääkides koolitusest, tulevad esimestena meelde märksõnad kool, õppimine, hinded, eksamid. Ehk tuupimine.
 
Uusi teadmisi omandades tuleb sageli ennast läbi närida suurel hulgal ebaolulisest materjalist, mis ei seostu reaalse elu ja meie tulevikuplaanidega.
 
Meiliboksi saabuvaid koolituspakkumisi vaadates esitame samu küsimusi: kellele ja milleks neid vaja on? Kas koolituse eesmärk on siduda ja motiveerida meeskonda? Leida endas varjatud ressursse? Näidata otsemat ja lihtsamat teed?
 
Teooria ja praktika käsikäes
 
Kuidas aga hinnata ja mõõta koolitusest saadavat kasu ja selle vajalikkust? Kas selle järgi, kui hea lektor ja kui rikkalik küpsistelaud kohvipausi ajal?
 
Või hoopis selle põhjal, palju me saame uute teadmistega oma töist edukust ja professionaalsust tõsta? Teooria ja praktika. Tuleb tuttav ette?
 
Tuletame meelde. "Kevade", raamat. Georg Aadniel Kiir on võtnud eesmärgiks läbida kiirkorras põllumehe baaskursuse. Lektoriks ja praktikajuhendajaks koolivend Toots.
 
Koolis mitte kõige usinam ja helgem raamatukangelane jagas kirjaniku sule läbi ära kaks olulist punkti, selgitades esmalt välja koolitatava soovid, ootused, vajadused. Ja teiseks, uue omandamisel peavad teoreetilised teadmised ja nende praktikas kasutamine käima käsikäes. Isegi näiliselt lihtne kiviveeretamine saab sügavama mõõtme, kui lisada juurde võimalikud teoreetilised variandid. Ja põhjendades neid õpilasele. Teooria ja praktika.
 
Pole vaja ideaalset superinimest koolitada
 
Hea näide on eestlaste teine lemmikõpetaja. Ei, seekord mitte õpetaja Laur, vaid hoopis elulähedasem näide, kelle õpilased on oma erialal vaieldamatult maailma tipus. Mati Alaver, suusatreener muidugi.
 
Tõmbame pildi laiemaks ja vaatame, kui paljudes “ainetes” ta ennast ja meeskonda eesmärgi puhul täiendanud on. Ja kus ta teoreetilisi teadmisi rakendada on saanud.
 
Psühholoogia, füsioloogia, keemia, korraldamine, läbirääkimine, finants.
 
Antud juhul on reaalne ja praktiline elu kujundanud soovi ja vajaduse uute teadmiste ja oskuste omandamiseks. Minnes vajadusel süvitsi kitsas valdkonnas ja vajadusel delegeerides kindlat lõiku eriala spetsialistile. Eesmärk ja abinõu. Kaks erinevat näidet, kaks erinevat lähenemist.
 
Enne koolituse planeerimist peame endalt küsima mõned lihtsad küsimused. Kellele, mida ja milleks? Kes on meie meeskonna liikmed, mida nad teavad ja millised on nende vajadused? Miks me koolitust teeme?
 
Parim lahendus on treenitavad erialased vajadused määrata, käies koolitatavaga läbi mõned igapäevased ja konkreetsed töölõigud. Kliendikohtumised, läbirääkimised, töö personaliga jne.
 
Kaardistada 1-2 kõige enam arendamist vajavat lõiku. Keskenduda ainult nendele. Mitte üritada lühiajalise koolitusega vormida ideaalset superinimest. Ehitada koolituskava üles vastavalt nendele vajadustele. Varuda piisavalt aega.
 
Kindlasti tuleb teoreetilise koolituse järel kontrollida omandatu kasutamist igapäevases praktilises elus. Küsige tagasisidet. Kas töö muutus tänu koolitusel omandatule lihtsamaks, kas tulemused paranesid? Kas koolitatav astus sammu lähemale oma suurele eesmärgile, väiksele võidule?
 
Riho Sarv, Savanna Marketing tegevjuht
  
02.10.2007