 |
koolitused |
|
Õpi tegema arukaid finantsotsuseid Arukate otsuste tegemiseks on vaja taustateadmisi. Paljud finantsteenused on omavahel läbi põimunud ja neist arusaamine eeldab üha enam erinevate osade omavaheliste seoste mõistmist. Selleks, et siin tarbijaid aidata, on Finantsinspektsioon käivitanud tarbijaveebi www.minuraha.ee. Siit leiab vastused laenamise, kindlustamise, investeerimise ja säästmise ning teiste pangateenustega seotud küsimustele. Soovitustega tasub kindlasti enne lepingu sõlmimist tutvuda. Samuti on oluline osata planeerida. Mõtle läbi, mis on sinu ja sinust sõltuvate inimeste jaoks kõige tähtsam. Sündmused, mis võivad sinu elu väga palju mõjutada, on näiteks oma kodu ehitamine, lapse sünd, lapse ja enda koolitamine, vara hävimine, töökoha kaotus, pensionilejäämine, haigestumine, lahutus, lähedase surm jmt. Kõik need rõõmsad või kurvad sündmused on seotud ka finantsteenuste tarbimisega: vara kindlustamise, investeerimise, raha hoidmise, kogumise või laenamisega. Kõige rohkem on segadust kindlustusteenuste osas. Eelmisel aastal peaaegu kahekordistus Finantsinspektsioonile esitatud kindlustusvaldkonda puudutavate kaebuste arv. Probleemid kindlustusega tekivad peamiselt siis kui klient kindlustuslepingut enne allkirjastamist hoolikalt läbi ei loe. Sel juhul võib tulla üllatusena, et kodu on küll kindlustatud, aga jää või lume sulamisest, torustiku lekkest või kanalisatsiooniveest põhjustatud kahju ei kuulugi hüvitamisele. Nii on lepingus kirjas, aga kahjuks loeti lepingut alles pärast õnnetusjuhtumit. Tuleb arvestada, et kindlustuslepingus võib ka üldkasutatav mõiste olla tõlgendatud ja kirjeldatud teisiti ja kitsamalt kui üldiselt tavaks. Näiteks soovib klient kindlustuskaitset loodusõnnetuse riski vastu. Ta aga ei tunne huvi, mida konkreetne kindlustusselts oma tingimustes loodusõnnetusena määratleb. Hiljem selgubki üllatusena, et tingimuste kohaselt hüvitatakse üksnes tormikahjustused. Neid on käsitletud loodusõnnetusena, aga hüvitamata jääb näiteks rahe või üleujutuse poolt põhjustatud kahju. Erinevad kindlustusseltsid võivad sisustada mõisteid erinevalt. Näiteks mõistab üks kindlustusselts tormi all kahju tekkimist järgmiste sündmuste tagajärjel: tuul tugevusega vähemalt 20 m/sek; keeristorm; rahe; tormi tagajärjel kindlustusobjektile langenud puud, hooneosad või muud esemed; tormi tagajärjel hoone piirdekonstruktsioonide kahjustumisest tingitud vee sissetungimine. Teine kindlustusselts aga korvab kahju siis kui tuul oli tugevusega vähemalt 21 m/sek ning puud, postid vm esemed on langenud kindlustatud varale. Kui korter või maja on ostetud laenuga, soovitakse vahel eluase kindlustada samas väärtuses, mis oli kinnisvara ostuhind. Ehk hoone kindlustusväärtuseks peetakse ekslikult elamu või korteri turuhinda. Maja ja korteri kindlustusväärtus ei ole sama, mis turuhind! Elamispinna - korteri või maja kindlustusväärtuseks võib olla kas taastamisväärtus või jääkväärtus. Taastamisväärtus on eluaseme endisel kujul uuesti ülesehitamise või remondi maksumus. Sarnase maja taastamine Võru äärelinnas on ligikaudu sama kallis kui Tallinna kesklinnas, kuigi maja turuhind võib olla väga erinev. Taastamisväärtuse suurusest sõltub suuresti kindlustusmakse suurus. Nii ei peaks inimene pimesi nõustuma esimese pakkumisega, vaid ka ise hindama, kas tõesti läheks taastamine maksma kindlustusseltsi poolt pakutava summa. Selleks tuleb hinnata, millised riskid on tõenäolised ning kui palju nende riskide realiseerumisel läheks eluaseme taastamine maksma. Ehk kui näiteks korteri taastamisväärtuseks pakutakse 1 000 000 krooni, siis kas tegelikult on võimalik sellises suuruses kahju. Selleks peaks vaatama, mis eluaset reaalselt võib ohustada ning millised on tänased ehitushinnad. Kindlustus aitab taastada õnnetusele eelnenud olukorra, mitte ei muuda olukorda endisest paremaks. Kui sajandivanune maja maani maha põles, ei ehita kindlustusseltsist saadud rahadega täpselt sama suurt, aga tuttuut maja. Kui tegemist on vana ja renoveerimata hoonega, võtab kindlustusselts kindlustamisel reeglina aluseks maja jääkväärtuse. Jääkväärtus leitakse lahutades hoone taastamisväärtusest kulumi. Ja hüvitatakse maja taastamiseks vajaminevatest kulutustest kulumi võrra vähendatud summa. Riik seisab mõistagi tarbija üldiste huvide eest, kuid mitte kunagi ei tea riik seda, milline oli tarbija tegelik eesmärk, kui ta ühe või teise teenuse kasuks otsustas. Kuna pakutavaid panga-, kindlustus- ja investeerimisteenuseid on palju ning inimeste eesmärgid on väga erinevad, siis eeskätt on tarbijal endal vastutus leida endale kõige sobivam variant. Lisainformatsioon: www.minuraha.ee |
|
|
