Viis õppetrendi aastaks 2009
Jaanuar 2009

Kahtlemata väheneb sellel aastal eelarve ja halvenevad töötajate tingimused. Samuti nagu eelmise majanduslanguse ajal, on ka nüüd oodata, et organisatsioonid suurendavad e-õpet, vähendamaks ruumide ja reisimisega seonduvaid kulutusi. E-õppe laienemine nõuab teadlikkust uutest trendidest, valimaks koolituseks parimaid alternatiive. Brandon Hall toob oma analüüsi tulemusena välja viis olulisemat trendi.

Mobiilne õppimine (Mobile learning)
Mobiilne õppimine on märkimisväärsel viisil edasi arenenud ja on nüüd korporatiivses keskkonnas laialdaselt kasutatav. Microsoft on organisatsiooni siseselt kasutanud oma „Academy Mobile“ toodet, et vähendada kulutusi, mis on seotud traditsioonilise sisuarenduse ja kättetoimetamisega. Ettevõtte sellised audio-video infotunnid edastavad intervjuusid tooteekspertide ja parimate müügispetsialistidega, et aidata müügipersonalil Microsofti tooteid efektiivselt ettevõtete klientidele müüa.

„Tee-seda-ise“ õppimine (Do-it-yourself (DIY) learning)
Õppimine töökohas pakub järjest enam võimalusi luua endale ise õppimisvõimalusi. Ühelt poolt tingib seda kiire tempo, mis ei jäta võimalust formaalseteks koolitusteks, kuid teiselt poolt annab see ligipääsu parimate ekspertide informatsioonile olenemata sellest, kas nad asuvad lähedal või teisel pool maakera. Formaalne koolitus ja koolitajad ei ole enam ainsad teadmiste allikad ning samuti ei saa enam öelda ette, kuidas töötajad peavad õppima. „Tee-seda-ise“ õppimisele aitavad eelkõige kaasa tehnoloogiad nagu blogid, intranetid, praktika kogukonnad, Vikid, sotsiaalsed võrgustikud ja koostöö.

Paindlikud õppekeskkonnad (Flexible learning environments)
Töömaailma siseneva nn millenniumi-põlvkonna ootused ning Web 2.0 vahendite nagu sotsiaalsete võrgustike kasvamine suunavad õppimise enam veebipõhiste sotsiaalsete platvormide poole. Noored tulevad juba tööle ootustega, et organisatsioonid pakuvad neile võimalust kasutada õppimiseks kaasaegsete tehnoloogiate abi. Need noored oskavad oma kogemusel tuginedes juba ka vahet teha veebikeskkondadel, mis pakuvad häid ja mis kehvemaid võimalusi õppimiseks. Oluline ei ole ainult veebikeskkondade sisu, vaid ka kujundus ja kasutajasõbralikkus.

Virtuaalsed maailmad
Tõenäoliselt näeb sel aastal rohkem virtuaalsete maailmade kasutamise katsetamist töökohal õppimiseks. Näidetena võib tuua IBMi „Green Data Center“, mis asub Second Life keskkonnas ning esitleb, kuidas tehnoloogia saab vähendada organisatsioonide andmekeskuste energiatarbimist. Samuti on meditsiiniõdedele Second Life keskkonnas loodud hariduslik simulatsioon, kus õpilased saavad mõõta vererõhku ja teha tervisekontrolli, määrata ravimeid ning teha teisi katsetusi visuaalsete patsientidega. Võrreldes reaalelu situatsioonidega, on see hea võimalus koolitada kulutuste- ja riskivabalt.

Mängud ja simulatsioonid
Mängud on viidud „harivast meelelahutusest“ kaugemale ning on muudetud komplekssemateks, mis nõuavad sügavamat ja järjekindlamat mõtlemist. Õpitehnoloogiate kujundajad on mõistnud, et mängudel on potentsiaali pakkuda reaalset, interaktiivset kogemust, mis inimesi kaasa haarab ning lisaks aitab suunata mängukultuuri, mis on eelkõige seotud nooremate töötajatega. Näiteks võib tuua ettevõtte Accenture loodud arvutipõhise ärisimulatsiooni, mis annab juhtidele võimaluse end konkurentsivõimelisel turul proovile panna. Osalejad moodustavad mängus 5-6 liikmelised rühmad, võisteldakse teineteise vastu kahe ja poole päevases simulatsioonimängus. Iga tiim on vastutav firma eesmärkide ja finantside eest teatud arvu aastate jooksul.

Allikas: Brandon Hall, Five Learning Trends for 2009