Äripäeva Juhtimiskool

Iga juht on oma teed alustanud erinevast kohast – meil on erinev haridus ja kogemused, mis on aidanud heaks juhiks kujuneda. Igal juhil on oma tugevused, aga ka nõrgemad valdkonnad ja sisse harjunud lähenemine, mis võivad takistada edasi liikumist.

Algul keskendub juht reeglina enda vastutusvaldkonnale – kuid selleks, et edukalt suuremas mängus osaleda, peab juht oskama mõista ja toetada ka teiste valdkondi.

Äripäeva Juhtimiskooli eesmärk
on aidata juhil analüüsida seniseid kogemusi, täiendada oskuseid ja seeläbi parandada juhi töö tulemuslikkust kuues aktuaalses valdkonnas: organisatsiooni juhtimine ja areng, töödisain, protsesside ja muudatuste juhtimine, coaching, kommunikatsioon ja enesejuhtimine.

Sihtgrupp:
Koolitusele on oodatud juhid, kes soovivad oma juhtimisoskusi ja -teadmisi korrastada ja laiendada ning seeläbi oma organisatsiooni erinevaid valdkondi analüüsida ning arendada.

Äripäeva Juhtimiskooli valdkonnad ja teemad
Äripäeva Juhtimiskool koosneb kuuest 1-päevasest moodulist. Iga mooduli viib läbi erinev, oma valdkonna tippkoolitaja. Moodulid on omavahel sisuliselt seotud, moodustades ka moodulite vaheliste tegevuste abil ühtse terviku.

• 1.moodul – Juht ja organisatsiooni areng – Suur pilt organisatsiooni strateegia ja eduka juhtimise vahelisest seosest. Koolitaja on Andres Liinat
• 2.moodul – Töödisain – Kuidas muuta inimeste töö nii haaravaks, et nende sooritus paraneb pidevalt? Mooduli eesmärk on anda osalejatele esmased oskused ja teadmised töödisaini meetodite kasutamiseks ja arendamiseks oma töökeskkonnas. Koolitaja on Klaas-Jan Reincke.
• 3.moodul – Protsesside ja muudatuste juhtimine – Kuidas leida vajalikud muudatused ja need ettevõttes edukalt ellu viia? Mooduli eesmärk on anda näpunäiteid, kuidas tuvastada ettevõtte protsessides olevat arengupotentsiaali ja kuidas potentsiaali ettevõtte arendamiseks rakendada. Koolitaja on Jari Kukkonen.
• 4.moodul – Kuidas kindlustada ettevõtte head mainet?– Ettevõtte informatiivne julgeolek. Mooduli eesmärk on omandada näpunäiteid, põhimõtteid ja metoodikaid ettevõtte hea maine kindlustamiseks. Koolitaja on Raul Rebane.
• 5.moodul – Inimeste juhtimine coachingu abil – Kuidas anda inimestele tagasi vastutus nende tulemuste ja arengu eest? Mooduli eesmärk on on anda juhtidele sissevaade coachingusse, coachingu mõtteviisi ning lihtsad ja praktilised coachingu tööriistad juhtimiseks. Koolitaja on Toomas Tamsar.
• 6.moodul – Eduka enesejuhi oskused – Kuidas neuroteadused ja psühholoogia enda kasuks tööle panna? Koolitaja on Eva-Maria Kangro.

Äripäeva Juhtimiskooli läbiviimise põhimõtted
Koolituse moodulid kujutavad endast peamiselt kogemusõpet, koosnedes individuaalsetest, paariviisilistest ja väikse rühmaga harjutustest, samuti suure ringi diskussioonidest ja energetiseerijatest. Koolitajad esitavad lühidalt ka vajalikku teoreetilist materjali, samuti seletusskeeme rühmas tekkinud küsimustele. Koolitatavad toovad näiteid isiklikust kogemusest ja saavad tagasisidet nii rühmalt kui koolitajalt. Koolituspäevale võib eelneda või järgneda praktiline ülesanne, mis käsitleb osaleja enda igapäevast tööd. Moodulite vahelised kodutööd toetavad koolituspäeval õpitu ellu rakendamist ja aitavad erinevaid mooduleid ja teemasid üheks tervikpildiks siduda.

Koolituse sisu:

• 1. Moodul – Juht ja organisatsiooni areng – Suur pilt organisatsiooni strateegia ja eduka juhtimise vahelisest seosest1. Koolitaja Andres Liinat
  • Esimeses moodulis käsitletakse organisatsiooni strateegia ja eduka juhtimise olulisemaid eeldusi. Traditsionaalses lähenemises mõeldakse strateegilise juhtimise all äristrateegiat ja ärimudelit. Kuid millele edukas strateegia ja äriplaan toetuvad? Mis annab organisatsioonile tõelise ja raskesti kopeeritava konkurentsieelise?
    Juhi rolli peetakse tulemuste saavutamisel kriitiliseks. Kuid millist tüüpi juhtidel on eeldus olla edukam? Maailmas on viiekümne viimase aasta jooksul välja antud kümneid tuhandeid juhtimisõpikuid. Nendes kirjeldatud juhtimismudelid ja soovitused on tihti vastuolulised. Kuidas selles virr-varris leida omale ja organisatsioonile sobiv mudel ja stiil?
    Koolituse eesmärk on anda suur pilt organisatsiooni toimiva strateegia eeldustest ja näpunäiteid tulemusliku juhtimise vahenditest.
  • 1. mooduli tulemusena
    • Koolitusel osalenud mõistavad paremini organisatsioonikultuuri ja tegevusfilosoofia olulisust
    • Osalejad saavad ülevaate erinevatest juhtimismeetoditest, mis omakorda võimaldab neil paremini mõista või analüüsida isiklikku juhtimisülesannet ja oma organisatsiooni arenguvõimalusi
    • Koolituse läbinud mõistavad paremini, kuidas leida oma meeskonda sobivad inimesed, püstitada õiged eesmärgid ja luua motiveeriv töökeskkond
  • Teemad, mida 1. moodulis käsitletakse
    • Organisatsiooni tegevusfilosoofia: väärtused, visioon, missioon, positsioneering
    • Tegevusfilosoofia seos strateegia ja igapäevajuhtimisega
    • Tulemusliku organisatsioonikultuuri kujundamine
    • Võidukate meeskondade tunnused
    • Toimiv juhtimisstruktuur ja tööjaotus, rollid meeskonnas
    • Eesmärgistamine ja tulemusjuhtimine
    • Töötajate ja organisatsiooni eesmärkide ühildamine
    • Isiklik juhtimisstiil ja selle sobivus organisatsiooni vajadustega
• 2. Moodul – Töödisain – Kuidas muuta inimeste töö nii haaravaks, et nende sooritus paraneb pidevalt? koolitaja: Klaas-Jan Reincke
  • Töö võib olla äärmiselt äge kogemus. Paljude inimeste jaoks ei ole see aga kahjuks nii. Keskmises meeskonnas on hinnanguliselt vaid üks inimene oma tööst täielikult haaratud ehk on tööl maksimaalselt energiline, pühendunud ja keskendunud. Nüüdseks on kindlalt teada, et töötajate vähene haaratus ennustab kõrget tööjõu voolavust, sagedasi puudumisi, läbipõlemist, madalat tööandja soovitusindeksit ja paljusid teisi tootlikkust ja kasumlikkust negatiivselt mõjutavaid nähtusi.
    Töödisaini meetodite abil saavad osalejad suurendada oma töötajate õnnetunnet ja tootlikkust ning vähendada motiveerimisega seotud kulusid, mille tasuvus on sageli madal või teadmata. Disainides inimese elamust tema tööst ehk selle kujundamine keskkonna, töökorralduse, ülesannete ja meelelaadi lõikes, suurenevad pühendumus, entusiasm ja keskendumine. Lisaks parematele tulemustele on sellel positiivne mõju töötaja elule ja tervisele laiemalt.
    Koolituspäeva eesmärk on anda osalejatele esmased oskused ja teadmised töödisaini meetodite kasutamiseks ja arendamiseks oma töökeskkonnas.
  • Koolituspäeva tulemusena osalejad teavad:
    • Mis on disain ning milline on hästi disainitud töö?
    • Miks on kehv tööelamus ettevõtetele kahjulik?
    • Miks rahulolust ei piisa ja miks rahulolu mõõtmine ei tööta?
    • Kuidas psühholoogia ning vooteooria abil head tööelamust mõõta?
    • Mis on majanduslik kasu töö disainimisest?
  • ja oskavad:
    • Kirjeldada head elamust erinevate tööde lõikes;
    • Vältida peamisi töönaudingut takistavaid vigu juhtimises;
    • Mõelda motivatsioonisüsteemidest uuel, kuluefektiivsel viisil;
    • Kasutada mõningaid töö disainimiseks vajalikke meetodeid;
    • Näha oma organisatsioonis uusi võimalusi, mida töödisaini abil majanduslikuks kasuks pöörata.
  • Koolituse tulemuste hindamine toimub koolituse käigus individuaalsete, paaristööde ja grupipõhiste harjutuste abil.
  • Teemad, mida käsitletakse
    • Hea tööelamuse väärtus – miks peaksid Sa juhina hoolima sellest, milliseid kogemusi ja elamusi töö pakub Sinu töötajatele?
    • Hea tööelamuse alused – mida Sa peaksid teadma oma töötajate tööalaste kogemuste ja elamuste analüüsimiseks?
    • Tööelamuse kujundamine – kuidas võib disainimõtlemine aidata Sinu inimeste tööalaseid kogemusi ja elamusi paremaks muuta?
    • Tööelamus organisatsioonis
• 3. Moodul – Protsesside ja muudatuste juhtimine – Kuidas leida vajalikud muudatused ja need ettevõttes edukalt ellu viia? Koolitaja Jari Kukkonen
  • Praktiliselt vaadates tekivad kõik tulemused protsesside kaudu. Selleks, et saavutada paremaid tulemusi peavad protsessid pideval uuenema. Uuenemine eeldab edukat muudatuste juhtimist.
    Georg Boak toob välja kolm peamist põhjust, miks muudatusi ei algatata:
    • hetkel läheb veel hästi;
    • mõõtmis- ja tagasisidesüsteem ei kirjelda tegelikkust;
    • ei teata alternatiive, kuidas teisiti võiks tegutseda.
  • Koolituspäeva eesmärk on anda näpunäiteid, kuidas tuvastada ettevõtte protsessides olevat arengupotentsiaali ja kuidas potentsiaali ettevõtte arendamiseks rakendada.
  • 3. moodul annab
    • Parema oskuse mõista protsessijuhtimise mõtteviisi organisatsiooni juhtimises ja selle praktilist kasu endale ja meeskonnale
    • Ülevaate protsessijuhtimise ja muudatuste juhtimise parimatest praktikatest
    • Lihtsalt ellu viidavad arenguvõimalused enda organisatsiooni protsessijuhtimise tõhustamisel
    • Teadmised ja kogemused, kuidas on võimalik vähemaga rohkem saavutada nii, et töötajate, klientide ja omanike rahulolu pidevalt kasvab
      Tulemuste saavutamist hinnatakse moodulite vahelise praktilise töö kaudu.
  • Teemad, mida 3. moodulis käsitletakse
    • Protsessijuhtimise areng ja erinevad koolkonnad ning kaasaegne protsessijuhtimise parim praktika
    • Tõhusad ja lihtsad protsesside analüüsimeetodid
    • Arenguprioriteetide määratlemine
    • Innovatsioonivajaduse tuvastamine ja kuidas erinevat laadi uuendusi edukalt ellu viia
    • Muudatuse tüpoloogia ja kuidas erinevad laadi muudatusi edukalt ellu viia
    • Muudatused ja eestvedamine – kuidas luua pidevat uuenemist ja õppimist soodustavat organisatsioonikultuuri
• 4. Moodul – Kuidas kindlustada ettevõtte head mainet? Ettevõtte informatiivne julgeolek? Koolitaja Raul Rebane
  • Kommunikatsiooni valdkond elab praegu väga suurte muutuste perioodil. Infot on ülekülluses, tihti segunevad tõde ja vale, faktide tähendus on langenud. Suur osa infost ei levi enam meedia, vaid sotsiaalvõrgustike kaudu. Inimesed usuvad tihti lugusid, millel pole tegelikkusega mingit pistmist. „Tõe tootmise tööstus on muutunud soovitud tõe tootmise tööstuseks“ (G. Potseptsov) ja see muutus loob uusi riske. Ka võimalusi. Järeldus, tuleb kursis olla.
  • Peaaegu igapäevased on juhtumid, kus ettevõtted ja ka üksikisikud satuvad avalikkuse tähelepanu alla endale soovimatul kujul. Eriti suur riskigrupp on juhid. Imagokahjud, rääkimata skandaalidest kahjustavad nii suuri kui väikesi ettevõtteid, maine saab tihti kannatada aastateks. Riskide vähendamise parim võimalus on põhiteadmised, kuidas erinevates olukordades käituda. Tegemist ei ole raketiteadusega, teatud põhimõtted aitavad oluliselt otsusetegemist keerulistes olukordades. Koolitusel tutvustatakse ettevõtte informatiivse julgeoleku praktikaid, põhimõtteid ja metoodikaid.
  • 4. mooduli eesmärk on omandada näpunäiteid, põhimõtteid ja metoodikaid ettevõtte hea maine kindlustamiseks.
    Koolituspäeva tulemusena
    • Saavad osalejad algteadmisi teooriast, kuidas lahendada kommunikatsioonis tekkida võivaid probleeme.
    • Saavad osalejad näpunäited, kuidas luua ettevõtte ühine lugu ja kuidas seda kommunikatsioonis ära kasutada
  • Teemad, mida käsitletakse
    • Kaasaja meedia ja avalikkussuhtluse trendid, ettevõtte suhtluspraktika. Üldine taust kommunikatsioonist kaasajal.
    • Ettevõtte loo tegemise teooria ja praktika. Ettevõtte ühise loo (formaadi) kirjutamine on edasise kommunikatsiooni aluseks.
    • Kriis ja skandaal. Imagovõitluse alused. Kuidas vältida avalikkussuhtluse vigu, et hoida ära suurt imagoloogilist ja majanduslikku probleemi.
    • Meeskond ja väärtused. Mida teha ja kuidas minna edasi? Saadakse tunnetus ja näpunäited, kuidas kasutada ühist lugu avalikkusega suhtlemisel.
• 5. Moodul – Inimeste juhtimine coachingu abil. Koolitaja Toomas Tamsar
  • Coaching on viimastel aastatel maailmas ja viimastel aastatel ka Eestis tohutult populaarsust kogunud. Coachingu mõiste alla on paigutatud väga erinevaid tegevusi, sealhulgas isegi esoteerikat. Praktiliselt on coaching olnud siiski üks tulemuslikumaid juhtide ( ja laiemalt töötajate) arendamise meetodeid. Igaüks, kes coachingu tööriistu kasutab, ei pea olema õppinud coach. Õigupoolest on suur osa coachingu tööriistu olnud intuitiivselt heade juhtide ja õpetajate käsutuses juba aastatuhandeid. Sokratese vestlusi võiks rahulikult coachinguks pidada.
  • Kuigi erinevad uuringud näitavad coachingu ROI-ks 500- 5000%, ei maksa arvata, et coaching oleks mingi imerohi kõigi eesmärkide saavutamiseks või probleemide lahendamiseks. Coaching pakub aga häid ja praktilisi töövahendeid igale juhile.
• 6. Moodul – Eduka enesejuhi oskused – Kuidas psühholoogia ja neuroteadused enda kasuks tööle panna? Koolitaja Eva-Maria Kangro
  • Juhtimiskooli viimane moodul tuleb tagasi kõige olulisema ressursi, juhi enda juurde. Selleks, et valitseda edukalt pingeid, suhelda edasiviivalt ja sütitada positiivselt teisi, ei saa üle ega ümber iseenda heast vormist. Kuidas stressirikkas olukordades selget mõistust säilitada ja asjakohaselt reageerida? Mismoodi neuroteaduslike võtete abil elu lihtsustada, ülepinget ennetada ja tulemuslikumalt tegutseda?
  • Koolituse eesmärk on tõsta teadlikkust ajupotentsiaali kasutamise võimalustest ja piirangutest ning edendada teaduspõhiseid võtteid ülemäärase stressi ennetamiseks ja edasiviivaks tegutsemiseks.
  • Viimane moodul annab osalejatele kindlustunnet enesejuhtimise oskuste suhtes, osalejad on valmis isiklikult tähendusrikkaid võtteid ka igapäevaelus katsetama asuma.
  • Koolituspäeva eesmärk on anda praktilisi näpunäiteid enese teadlikumaks juhtimiseks.
  • 6. mooduli tulemusena on osaleja
    • mõistab neuropsühholoogilisi ja keskkondlikke tegureid, mis mõjutavad heaolu ja vaimset vormi;
    • tunneb ära mõttevead, mis kütavad negatiivseid emotsioone ja takistavad konstruktiivset tegutsemist;
    • oskab rakendada erinevaid enesejuhtimisstrateegiaid, mis aitavad ennetada ülemäärast pinget ja on abiks eesmärkide saavutamisel.
  • Teemad, mida 6. mooduli käigus käsitletakse
    • Stressi mitu nägu ja mõju
    • Närviseoste jõud ehk miks ikka ja jälle sama reha otsa astume
    • Kuum ja jahe süsteem ajus: kuidas nende koosmängu edukaks enesejuhtimiseks rakendada
    • Psühholoogiline immuunsüsteem ja mõttevead. Ümberraamistamise strateegia.
    • Tahan versus pean mõttemuster
    • Aju tippvormi – paindlikkuse, avatuse, tähelepanuvõime – tagala
    • Soojendamise ja jahutamise strateegia
    • Kui…siis strateegia

Koolituspäevade ajakava:

• 10:00 – 11:30 Koolitus
• 11:30 – 11:45 Kohvipaus
• 11:45 – 13:15 Koolitus
• 13:15 – 14:00 Lõuna
• 14:00 – 15:30 Koolitus
• 15:30 – 15:45 Kohvipaus
• 15:45 – 17:00 Koolitus

Koolitajad:

Andres Liinat, koolitaja
Andres Liinatil on 20 – aastane juhtimiskogemus erasektorist ning 10 – aastane kogemus avaliku sektori juhtimisest. Viimati töötas ta juhina tehnoloogiaettevõttes Cleveron AS, enne seda ligi 8 aastat töötas ta Tartu Ülikooli kantslerina. Ta on omandanud kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolis tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal ning lõpetanud Helsingis Haaga Instituudi. Tal on tippjuhi kogemus Reval Hotelligrupist, Tallinna Kaubamajast ja Hansapangast. Koolitajana on Andres Liinat olnud tegev põhitöö kõrvalt juba mitmeid aastaid. Ta peab eesmärgistamist ning meeskonnatööd edu saavutamise kriitilisteks faktoriks ja tahab jagada oma kogemusi ja teadmisi, kuidas luua ning juhtida tulemuslikku meeskonda.

Klaas-Jan Reincke
Flowtime asutaja, sisemise töömotivatsiooni sütitaja
Klaas-Jan Reincke on tegelenud organisatsioonide ja nende juhtimise analüüsimisega alates 1994. aastast. Ta on tööd teinud enam kui kahekümnes erinevas riigis. Koolitaja on ta olnud alates 2000.a. Klaas-Jani koolitusstiil on väga interaktiivne ning iga uue grupiga sünnib koostöös midagi uut ja omapärast. Ta on sage esineja nii Eestis kui välismaal ja tema tagasiside on alati väga positiivne. Olles viimastel aastatel spetsialiseerunud tööalase motivatsiooni teemale, asutas ta aastal 2014.a töödisaini labori VIVIC. VIVIC on eesti-hollandi teaduspõhine ettevõte, mis kasutab esimese ja seni ainsana Euroopas segu disaini ja psühholoogia viimasest sõnast, et tööd paremaks kogemuseks muuta.

Jari Kukkonen
Hariduselt süsteemiinsener ja ärijuhtimise magister. Tal on rohkem kui 20 aastat rahvusvahelist kogemust ettevõtjana, juhina, juhtimiskonsultandina ja koolitajana. Jari on aidanud väga erinevat laadi organisatsioonidel edukalt uueneda. Jari olulisemad koolitus- ja konsultatsioonivaldkonnad on: tootlikkuse arendamine, strateegiline juhtimine, organisatsioonidiagnostika, kvaliteedisüsteemid, enesehindamine, loovuse ja innovatsiooni juhtimine. Jari omab kaasaegseid teadmisi oma valdkonnas ise pidevalt õppides ja õpetades erinevate ülikoolide juures Eestis ja välismaal.

Raul Rebane
Raul Rebane on Eesti tuntumaid kommunikatsioonieksperte. Tema erihuvi on infosõdade teooria, mida ta on ligi 20 aastat uurinud. Avalikkuses tuntakse teda ka kui Gerd Kanteri tiimi loojat ja juhti. Raul on edukas publitsist ja saanud nii ajakirjandusliku kui teadustöö eest rahvusvahelisi tunnustusi

Toomas Tamsar on Eesti üks tuntumaid coache, kes on juhtide arendamise temaatikaga tegelenud üle 20 aasta. Ta on International Coach Federationi (ICF) akrediteeringuga Professional Certified Coach (PCC). Oli ICF Eesti esimene president. Õppinud coachingut peamiselt Suurbritannias (AoEC, ITS) ja Eestis (EBS). Olnud ettevõtja, asutanud ja vedanud Pärnu Juhtimiskonverentse üle 20 aasta. Praktiline tippjuhtimise kogemus on 25 aastat erinevates nii era-kui kolmanda sektori organisatsioonides (Eesti Tööandjate Keskliit, Tallinna Kaubamaja, NG Investeeringud, Eesti kaubandus-Tööstuskoda)

Eva-Maria Kangro on psühholoogiadoktor ja inimeste juhtimise konsultant. Tema missioon on toetada inimeste edu, rakendades psühholoogia ja kaasaegse neuroteaduse teadmisi, mida kinnitab ka omal nahal kogetu. Ta on tegutsenud nii teadlase, nõustaja kui koolitajana. Eva-Maria põhiteemaks muutuste juhtimise psühholoogia – kuidas kasulikud pöörded ellu viia, takistustega toime tulla ja teotahet hoida, nii et elust ikka rõõmu oleks. Eva-Maria on Eesti Mentorite Koja liige.

Küsin koolituse kohta lisainfot