Kõik koolitused ühest kohast!

tk
Tagasi

Kaasaegse juhtimise arenguprogramm

9-päevase arenguprogrammi eesmärk on anda juhtidele võimalus arenguhüppeks, et olla edukas inimeste võimestaja, eestvedaja, inspireerija ning muudatuste tasakaalukas elluviija.

Tänapäeva kaasaegsed juhid on üha enam partneri ja toetaja rollis, ühendades meeskonnaliikmete jõupingutused ühiste eesmärkide saavutamiseks. Selline juht on inimeste võimestaja, mis tähendab kordades enam töötajale vastutuse andmist, võimaldades neil ise lahendusi välja mõelda ja neid ellu viia. Inimesed saavutavad paremaid tulemusi ja kirega, kui nad mõistavad, mis on nende roll tiimis ja ettevõttes, mis kasu on tema tööst ning mis selle tulemusel muutub.

Kaasaaegne juht kaasab tiimi otsustamissejätab ruumi eksimiseks, usub nende võimetesse ning võimestab delegeerides. Kaasaegne juhtimine hõlmab endas muuhulgas ka usaldusliku õhkkonna loomist ning kaasatuse ja kuuluvustunde edendamist. Sellised juhid hoolivad ja investeerivad rohkem aega oma meeskonnaliikmetesse.

Võimestava juhi meeskond on kokkuhoidev, koostöövalmis, kõrge pingetaluvusega, motiveeritud, ning seeläbi paremini muutustega kohanev.

Töötajad vajavad juhti, kes ehitab üles tiimi, hoiab seda koos ning paneb inimesed ühise eesmärgi nimel tööle; juhti kes oskab kuulata, küsib suunavaid küsimusi ning on valmis siiraks vestluseks.

Tänapäeval on kõrgelt hinnatud juhid, kes loovad proaktiivse meeskonna ning suudavad neid hoida, innustada ning inspireerida.

Programm toimub veebikeskkonnas ning koosneb üheksast põhjalikust õppepäevast. Võimalus osaleda ka üksikutel päevadel eraldi, lisades registreerumisel märkuste lahtrisse, millistel õppepäevadel soovid osaleda.

Sihtgrupp:
Arenguprogramm on suunatud keskmise suurusega ettevõtete kõikide taseme juhtidele, suuremate organisatsioonide esmatasandi ja keskastmejuhtidele ja väikeettevõtete juhtidele. Oodatud on kõik juhid, kes soovivad saavutada meeskonnaga oluliselt enamat ning viia enda juhtimisoskused uuele tasemele.

Programm:

  1. õppepäev: Delegeerimine ning vastutuse jagamine läbi enesejuhtimise
    Ivar Raav juhtimiskoolitaja, mentor, konsultant
    Ivar Raav on olnud juht u 60 juhile ning 2000 kolleegile üle 10 aasta (Swedbank, Omniva, If Kindlustus (Swedbank, Omniva, If Kindlustus). Juhtimiskoolitustega on ta tegelenud enam kui 3 aastat. Organisatsioonikäitumise magister ja matemaatik – ühendatud on „kandiline“ ja „pehme“ juhtimine. Ivar õpib terapeudiks Holistika Insituudis, et terviklikku inimkäsitlust veelgi rohkem äriorganisatsioonidesse tuua. Tema kirg on juhtide eestvedamisoskuste arendamine ning ta peab vajalikuks, et iga juht oleks läbi mõelnud, milline on tema juhtimisjalajälg.

    • Delegeerimine ei tähenda tüütute kohustuste andmist alluvale, vaid see on teadlik valik, mis annab võimaluse saavutada tulemusi teiste inimeste abiga ja seista seeläbi kõrgemal aja ja muude vajalike vahendite puudumisest.
    • Vastutuse delegeerimine mõjutab peamiselt kolme nähtust: inimese töö tulemuslikkust, rahulolu tööga ning organisatsiooni kasvu ja arengut. Seega on delegeerimine mõjus vahend, mis ühelt poolt annab juhile aega olulisemateks ülesanneteks, kuid mis teisalt tagab töötajate kõrge motiveerituse ja arengu.
    • Juhid, kes ei teadvusta endale delegeerimise tähtsust või ei oska seda teha, põlevad kokkuvõttes läbi, sest mikrojuhtimine pole kunagi olnud edu saavutamise eelduseks.
    • Õppepäeva eesmärk on anda juhtidele praktilisi teadmisi, kuidas läbi enesejuhtimise tagada efektiivne delegeerimine.
    • Koolituse läbinu teab, millised on peamised delegeerimist takistavad asjaolud, mõistab, kuidas toetada ja juhendada töötajat, kes ei ole valmis vastutust vastu võtma ning oskab delegeerida ilma ülesande mikrojuhtimise või ülevõtmiseta.
      • Suhtlusbarjäärid delegeerimisel
      • Vastutuse võtmine vs vastutuse andmine
      • Juhi enesejuhtimine vastutuse andmisel
      • Kuidas läbi meeskonnasisese usalduse tõsta delegeerimise tulemuslikkust?
      • Kuidas toetada töötajat, kelle puudub enesekindlus või soov delegeerimist vastu võtta?
      • Juhikesksest mikrojuhist võimestavaks juhiks läbi 7 astme
  2. õppepäev: 1:1 vestlused, kui kaasava juhtimise tööriist
    Viktoria Saat juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja, psühholoog
    Viktoria on psühholoog, juhtide ja meeskondade coach ning koolitaja, enam kui 25-aastase kogemusega töös kliinilise-, avaliku- ja erasektoris. Viktoria koolitab ja nõustab enesejuhtimise, meeskonnatöö, kaasava juhtimise, muudatuste, vaimse tervise teemadel. Viktoria on Power Intelligence® sertifitseeritud coach, meeskonnacoach ICAgile Certified Professional in Agile Team Facilitation. Viktoria on raamatu „Suhte alkeemia“ autor, International Supervision and Coaching Institute – ISCI juhatuse liige ja õppejõud. Rohkem Viktoria kohta www.viktoriasaat.ee

    • Õppepäeva eesmärk on arendada oskusi üks-ühele vestlustel edasi- ja tagasisidestamisest.
    • Koolituse läbinu oskab viia töötajatega läbi personaalseid vestlusi nii, et mõlemad pooled on tulemusega rahul ja inspireeritud. Lisaks, olla eeskujuks toetava tagasiside andmisel ning kasutada 1:1 vestlusi kaasava juhtimise tööriistana.
      • 1:1 vestluste eesmärk ja struktuur
      • Psühholoogiline turvatunne ja SCARF motivatsioonimudel kontakti ja usalduse loomisel ja hoidmisel
      • Juht, kui toetava tagasiside kultuuri eeskuju
      • Kuidas küsida tagasi- ja edasisidet ning luua läbi avatud suhtlemise töökeskkond, kus kriitika ja teisitimõtlemine on lubatud?
      • Tagasisidestamine iseenda kogemuse mõtestamise meetodil (arendava tagasiside vorm, mida saab kasutada nii positiivsest kui ka keerulisest kogemusest õppimiseks)
      • Kuidas anda edasisidet?
      • Kuidas tulla toime keeruliste vestluste juhtimisega?
      • Kuidas säilitada sisemine tasakaal ja käituda rahulikult ning adekvaatselt kriitika, rahulolematuse ja pingete olukorras?
      • Mis on parimad strateegiad, kuidas pingelist situatsiooni „maandada“ ning ennast kuuldavaks teha ning kehtestada?
  3. õppepäev: Töösoorituse hindamine ja selle mõjus juhtimine
    Hanna Jõgi PersonaliDisain OÜ, tegevjuht ja konsultant
    Hanna Jõgi on PersonaliDisain OÜ tegevjuht ja konsultant. Ta on töötanud nii era- kui kolmanda sektori organisatsioonides konsultandina juba 10 aastat. Hanna on teinud tööd nii kommunikatsioonivaldkonnas, loonud ja juhtinud projekte ning töötanud välja strateegiaid.

    • Personalihindamine toimub omal moel nii suurtes kui väikestes, nii avaliku kui erasektori organisatsioonides.
    • Töötajate hindamine on mõnevõrra negatiivse kuvandiga nii juhtide kui ka töötajate jaoks. Märksa positiivsem ja uuem trend on aga juhtida töötaja töösooritust: leppida kokku piisavalt keerulistes, kuid siiski teostatavates eesmärkides, anda töötajale pidevat konstruktiivset tagasisidet tulemuslikkuse kohta ning toetada tema eneseusku, et ta suudab oma eesmärke täita.
    • Teadlikult läbiviidud personali hindamine tagab järjepideva arengu ning kõrge töötajate rahulolu.
    • Õppepäeva eesmärk on anda osalejale praktilised teadmised, kuidas ehitada enda organisatsioonis üles tõhus töösoorituse juhtimise süsteem ja seeläbi tõsta organisatsiooni tulemuslikkust.
    • Koolituse läbinu teab, kuidas näeb välja edukas personalihindamise protsess, millised on uued ja toimivad meetodid, et hindamine tõesti nii organisatsiooni kui ka töötaja jaoks toimima panna ning et see oleks meeldiv protsess nii hindaja kui hinnatava jaoks, oskab saadud tulemusi parimal viisil analüüsida ning igapäevatöös rakendada.
      • Eesmärkide kaudu juhtimine ehk miks on oluline kommunikeerida töötajatele eesmärke või ootusi?
      • Kuidas ehitada enda organisatsiooni üles töösoorituse juhtimise süsteem ehk millised on töösoorituse juhtimise ja hindamissüsteemi osad?
      • Millised on töösoorituse hindamise viisid ja kuidas seda teha?
      • Organisatsiooni tulemuslikkuse parandamine ehk miks on vaja võtmemõõdikuid (KPI) määrata?
      • Kuidas kasutada kompetentside hindamist, olukorras kus oodatavat töösooritust ei ole võimalik või mõistlik mõõta?
      • Mis on kompetentside kaardistamine ja kompetentsimudel(id)?
      • Kuidas teha, et mõõtmine ei jääks ainult mõõtmiseks ehk kommunikatsiooni ja tagasiside korraldamine?
      • Juhi roll hindamistulemuste kasutamisel ehk kuidas teha nii, et hindamine ei kujuneks demotiveerivaks?
      • Millised on peamised probleemid töösoorituse juhtimise rakendamisel?
      • Kas ja kuidas siduda töösooritus tasustamissüsteemiga?
  4. õppepäev: Kiiresti muutuvas keskkonnas tõhus muutuste juhtimine
    Teemu Kilpiä AS Prisma Peremarket maajuht
    Teemu on töötanud 16 aastat jaekaubanduse valdkonnas, millest 13 aastat erinevates juhtivates positsioonites. Praegune töö AS Prisma Peremarketi maajuhi rollis ja kasvustrateegia ellu viimises tähendab igapäevast muudatuste juhtimist ja selle praktilist teostamist.

    • Vajadus kohaneda nii organisatsioonisiseste kui –väliste muutusetega on tänapäeval pigem tavapärane kui erandlik, ent endiselt on aktuaalne teema, kuidas edukalt toime tulla muudatuste teadliku juhtimisega. Statistika näitab, et ligi 75% kõigist organisatsioonides ette võetud ümberkorraldustest ei realiseeru ootustele vastava tulemuslikkusega. Üks sagedasemaid takistusi muudatuste elluviimisel on töötajate vastupanu. Selleks, et meeskond muudatust edukalt vastu võtaks, on võimalik juhil palju ära teha.
    • Õppepäeva eesmärk on anda praktilisi nõuandeid, kuidas kiiresti muutuvas ärikeskkonnas tõhusalt muutusi ellu viia.
    • Koolituse läbinu oskab süsteemselt ja järjepidevalt juhtida ümberkorraldusi ning oskab muudatuse vajalikkust meeskonnale kommunikeerida ja seda ette valmistada, teab, kuidas muudatuste keskmes vastutöötamist vältida ja säilitada seejuures töötajate töötahe ning oskab tõsta meeskonna agiilsust.
      • Kuidas ületada vastuseisu muutustele?
      • Muutustega kohanemise proaktiivsus- kuidas tõsta meeskonna agiilsust?
      • Kuidas ja milliste meetoditega viia organisatsioonis efektiivselt ellu üksikuid kiireid muudatusi?
      • Kuidas tagada jätkuv paindlikkus ja kohanemisvõime?
      • Kiire kohanemine määramatuses ehk kuidas jääda ellu ja kiirelt tegutseda ebakindla tuleviku valguses?
  5. õppepäev : Tiimi heaolutunde loomine ja hoidmine ning teineteise toetamine
    Age Leedo LHV pank, büroo ja infohalduse juht

    • Juhina pead igapäevaseid otsuseid tehes lähtuma ühelt poolt ärilisi eesmärke, kuid teisalt ka oma meeskonna ning nende heaolu silmas pidades. Juhina mõjutad sa lisaks tööülesannetele töötajate motivatsioonitaset, produktiivsust ning koostöötamise potentsiaali. Meeskonna ühtehoidev vaim ei teki ega toimi iseenesest. Ühiste eesmärkide suunas liigutakse meeskonnana vaid juhul, kui tiimis on usaldus, empaatia ning kollektiivne intelligentsus. Meeskonna toimimine ja inimeste rahulolu on iga eduka ettevõtte alus. Aina enam kuuleme praktikatest, kuidas juhid oma meeskondi arendavad ja investeerivad nii oma inimeste rahulolusse kui ka õnnelikuma ning tegusama töökeskkonna loomisesse. Kuidas sellist töökeskkonda luua ja hoida? Kuidas juhina kaasa aidata koostöise ja motiveeriva keskkonna loomisel?
      • Kuidas luua ühiste eesmärkide ja väärtusega ühtekuuluv meeskond?
      • Kuidas läbi meeskonnatunde parandada koostööoskust ja töötulemusi?
      • Kuidas mõjutab meeskonna coaching fookust ja ühtehoidvustunnet?
      • Sisekliima muutmine kui kollektiivne pingutus
      • Kuidas panna inimene enda vastu huvi tundma ning vastutama enda heaolu eest koostöös meeskonnaga?
      • Kuidas läbi tunnustamise tõsta töötaja eneseusku ning heaolutunnet?
      • Tunnustav avastamine- kuidas viia ellu positiivseid ja tulevikku suunatud muutusi?
      • Kuidas saab juht aidata kaasa koostöise ja motiveeriva keskkonna loomisel nii kontoris ja/või distantsil?
  6. õppepäev: Kuidas juhina toime tulla tööpingetega ja vältida läbipõlemist?
    prof emer. Mare Teichmann PE Konsult, juhataja
    Mare Teichmann on psühholoogiaprofessor emeritus. Tema teadustöö põhisuundadeks on tööstress, elukvaliteet (sh tööelu kvaliteet), kontrollkese ja e-õpe.

    • Tööl esinevad stressorid põhjustavad juhis pidevat pingeseisundit. See on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldus ja töökeskkonnas esinevad tegurid.
    • Tööpinged ja selle tulemusel tekkiv läbipõlemine on tänapäeva töökohas üks suurimaid probleeme, mis põhjustab nii inimlikke kannatusi kui toob kaasa suuri kulutusi organisatsioonile.
    • Juhi vaimse seisundi mõju organisatsioonile on suurem kui teistel töötajatel. Paraku märkavad juhid tööspetsiifikast tulenevalt enda läbipõlemise märke liiga hilja või kui märkavad, siis ignoreerivad neid.
    • Õppepäeva eesmärk on parandada juhtide võimet tulla toime tööpingetega ja vältida läbipõlemist.
    • Koolituse läbinu oskab ennast pingelistes olukordades hoida, teab, kuidas suurendada oma tulemuslikkust, vältides seejuures läbipõlemist ja oskab toime tulla tööstressiga.
      • Millised on juhi töös peamised pinge ja tööstressi allikad? (CISMS*)
      • Kuidas ennast pingelistes olukordades hoida? Millega on seotud töövõime? (PE Konsult uuringud 2018-2022)
      • Kuidas suurendada tulemuslikkust, vältides läbipõlemist? Psühhosotsiaalsed faktorid, mis on seotud töö tulemuslikkusega (PE Konsult uuringud, 2021, kolme kaasuse näitel:
      • väike, keskmine ja suur firma)?
      • Kuidas on tööl positiivsed ja negatiivsed emotsioonid seotud tulemuslikkusega? (PE Konsult uuringud, 2018-2022)?
      • Mis on tööstressiga toimetulekul muutunud pandeemiaga seoses? (PE Konsult uuringud, 2018-2019 ja 2020-2021
      • Kuidas tulla töötressiga toime?
      • *CISMS – Collective International Study of Managerial Stress (juhtide tööstressi uuringutes osales 24 riiki sh. Eesti)
  7. õppepäev: Lõpeta tööde edasi lükkamine – ole produktiivne!
    Arno Lehtsaar Produktiivsusklubi kaasasutaja, koolitaja
    Arno Lehtsaar on koolitusettevõtte Produktiivsusklubi kaasasutaja ja koolitaja. Tema eesmärk on viia üksikisikud ja meeskonnad produktiivsuse järgmisele tasemele, kontrollides oma aega, energiat ja tähelepanu ning olles seeläbi efektiivsemad. Produktiivsusklubi meeskond on teinud üle 125 koolituse ja koolitanud rohkem kui 2500 inimest. Selleks, et mõista, kuidas aidata mitte ainult üksikisikuid, vaid meeskonda tervikuna, läks ta õppima kvaliteedijuhtimise eriala. Oma lõputöö kirjutas ta edukalt teemal, kuidas täiendkoolitusi teha nii, et need päriselt toimiksid ja kuidas koolituse lõpptulemust mõõta.

    • Kas tunned, et oled kogu aeg hõivatud ja päevad muutuvad lühemaks? Oled pidevalt ülekoormatud ning ei suuda tähtaegadest kinni pidada? Oskus oma aega, energiat ja tähelepanu koondada on üks olulisemaid võimeid üha arenevas digimaailmas, kus meie aju võime keskenduda kesksele ülesandele on muutunud üha raskemaks. Keeruline on hoida fookust olulisel, kui sind tabavad telefonikõned, planeerimata koosolekud, sõnumid, meilid ning kolleegid, kes vajavad nõuandeid ja tuge.
    • Õppepäeva eesmärk on jagada väärtuslikke nõuandeid, kuidas säilitada fookus ja olla produktiivne.
      • Kuidas edukalt ülesandele keskenduda ja hetkes kohal olla?
      • Õpi, kuidas mitte kunagi enam olulisi detaile unustada.
      • Leia optimaalsed ajad erinevat liiki ülesannete jaoks ja tõsta märgatavalt oma produktiivsust.
      • Õpi, kuidas teadlikult oma aega kasutada, et liikuda reaktiivsest ajaplaneerijast proaktiivseks, kes saab asju tehtud.
      • Identifitseeri ja kõrvalda välised ning sisemised segajad, et päriselt sügavuti keskenduda.
      • Planeeri igapäevased ja iganädalased rutiinid, mis aitavad Sul aega kontrollida, päriselt produktiivne olla ja elust rohkem rõõmu tunda.
  8. õppepäev: Tööprotsesside kaardistamine ja jõustamine
    Joann Talv DPD grupp Euroopa sorteerimiskeskuste ja infrastruktuuri juht
    Joann on DPD grupi Euroopa operatsioone haldavas üksuses sorteerimiskeskuste ja infrastruktuuri juht. Tema igapäeva tööks on tööprotsesside arendamine ja potensiaalsete efektiivsuste leidmine, et DPD klientide pakid jõuaksid kohale parima võimaliku kvaliteedi ja kiirusega. Eelnevaga paralleelselt töötab ta välja ka vajaminevad IT süsteeme. Lisaks haldab ta investeeringuid uute sorteerimiskeskuste loomiseks ning toetab uute keskuste avamisi ehituse planeerimisest kuni keskuste avamiseni. Joann on omandanud kõrghariduse Hollandis Fontys University of Applied Sciences ülikoolis (eriala Industrial Engineering & Management).

    • Tööprotsessid on üks osa ettevõtte olemusest ja selle toimimisest. Nende juhtimine – mis on omakorda seotud protsesside määratlemise, modelleerimise, analüüsimise, muutmise, juurutamise ja jälgimisega – on üks osa sellest, kuidas ettevõttes muutusi teostada.
    • Uuringu kohaselt ei teadvusta enamus ettevõtteid protsesside olulisust, kaotades seeläbi 20 – 30% müügitulust. Korras tööprotsessid on justkui maja vundament, millest sõltub kogu maja tervis. Protsessid ei ole ainult ülikeeruliste valdkondade pärusmaa, vaid puudutab kõikide valdkondade ja erineva suurusega ettevõtteid.
    • Ebatõhusad tööprotsessid takistavad organisatsiooni ladusat toimimist, sisaldavad asjatuid toiminguid, tekitavad ebaselgust ja rahulolematust töötajates ja klientides ning takistavad eesmärkide saavutamist (kasumlikkus, tootlikkus vms). Et suurendada efektiivsust, kasumlikkust ning sise- ja välisklientide rahulolu, on sel juhul vajalik tööprotsessid üle vaadata, et analüüsi ning tagasisidestamisega neid orgaaniliselt parendada.
    • Õppepäeva eesmärk on anda osalejatele põhjalikud teadmised tööprotsesside kaardistamisest ja jõustamisest.
    • Koolituse läbinu oskab läbi selgete protsesside tõsta töö efektiivsust ja tulemi kvaliteeti, teab, milliseid meetodeid kasutada tööprotsesside kaardistamisel, oskab vajalikke muutuseid vastumeelses töökeskkonnas ellu viia ning hinnata tööprotsesside rakendamise efektiivsust.
      • Mis kasu toovad ettevõttele ühtselt arusaadavad protsessid?
      • Kuidas tõsta töö efektiivsust ning tulemi kvaliteeti läbi standardiseeritud protsesside ning toetavate tööjuhendite?
      • Milliseid tuntud meetodeid kasutada kaardistamiseks?
      • Muutuste elluviimine töökorraldustes – kuidas saada protsessi läbi viivad inimesed pardale eesootavate arengutega?
      • Millisel moel on võimalik protsesse rakendada vastumeelses töökeskkonnas?
      • Kuidas tuvastada indikaatoreid ja tulemusnäitajaid, mis demonstreerivad efektiivset tööprotsesside rakendamist?
  9. õppepäev: Kuidas tekitada töökirg olles innustaja ja inspireerija?
    Kalev Pihl SK ID Solutions juhatuse esimees, mentor, IT õppejõud
    Kalev Pihl on infotehnoloogia ja -turbe valdkonnas töötanud üle 20 aasta ning on jõudumööda ka valdkonna kogemust ja teadmisi edasi andnud koolitajana erinevatele sihtgruppidele. Ta on olnud ID-kaardi, mobiil-ID, e-residentsuse ja Smart-ID loomise juures ning on üks digitaalallkirjastamise eestkõnelejaid. Alates 2008. aastast on ta SK ID Solutions AS’i juhatuses, see on ettevõte mis vastutab Eesti eID alustaristu eest – just seal luuakse elektroonilisi eestlasi.

    • Hea juht on inimene inimeste keskel neid inspireerimas, suunamas, kuulamas ja toetamas. Juhtimiskultuur liigub kiiresti suunal, kus juht peab asetsema inimeste keskel autoriteeti kaotamata. Hinnatud on oskus lasta töötajatel särada ning saada kogu au saavutuste eest. Innustav juht oskab inimestes välja tuua parima, julgustades neid uutele saavutustele. Öeldakse, et inimesed tulevad tööle ettevõttesse, aga lahkuvad juhi juurest. Seetõttu on juhi väga oluliseks oskuseks hoida oma tiimi töökirge läbi innustava ja inspireeriva juhtimise. Juht loob keskkonna, kus inimesed saavad end realiseerida, see tähendab inimeste otsustusprotsessi kaasamist, neil iseseisvalt tegutseda laskmist ja nende võimetesse uskumist.
      • Juhi roll töötaja sisemiste sütitajate toetamisel
      • Kuidas luua töökeskkond, mis innustab tööle ning ühiseid eesmärke saavutama?
      • Kuidas kasutada hoolivaid, kuid samas nõudlikke juhtimisvõtteid?
      • Isetu juhtimine- kuidas olla oma meeskonna enesekindel teenija
      • Kuidas juhtida ebakindlal ajal ehk kuidas luua töötajates turvatunne
      • Kuidas toetada oma meeskonna elutervist ja töövõimet kiiresti muutuvas keskkonnas?
      • Kuidas luua töötaja vajadusi kuulav ja arvestav töökohakultuur?
      • Kuidas hoida tööind kõrgel demotiveerivas keskkonnas?

Arenguprogrammi läbinu oskab:

  • luua ja juhtida proaktiivse ja suure jõudlusega meeskonda
  • efektiivselt tööprotsesse kaardistada ja neid jõustada
  • läbi inimesekeskse juhtimise tekitada töökirg, olles innustaja ja inspireerija
  • läbi enesejuhtimise tõsta delegeerimise tulemuslikkust
  • soodustada ning olla eeskujuks toetava tagasiside andmisel
  • kasutada 1:1 vestluseid, kui kaasava juhtimise tööriista
  • ehitada üles töösoorituse juhtimise süsteemi, mis tõstab organisatsiooni tulemuslikkust
  • kiiresti muutuvas keskkonnas tõhusalt muutusi juhtida
  • luua ja hoida tiimi heaolutunnet
  • olla osav iseenda pingetaluvuse juhtija

Tunnistuse saavad kõik, kes on läbinud 8 õppepäeva 9-st.

Küsin koolituse kohta lisainfot

Koolitusfirma tutvustus

Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskus korraldab konverentse ja koolitusi, mille sisu loomisel keskendutakse ennekõike kliendi ootustele ning rahulolule. Loome aastas ligikaudu poolsada originaalset koolitust ning kümmekond visiooni- ja erialakonverentsi. Loen koolitusfirma kohta veel...

Osalen koolitusel

Kaasaegse juhtimise arenguprogramm

NB! Hetkel ei ole koolitusel aktiivset toimumisaega.
Kui soovid, et teavitaksime Sind, kui see või mõni sarnane koolitus taas toimumas on, siis palun jäta meile oma kontaktandmed ja täpsem soov.
Soovin teavitust kuni kuu jooksul.