Kõik koolitused ühest kohast!

tk
Tagasi

Tugiisiku koolitus (koos esmaabi väljaõppega)

Koolituse eesmärgiks on valmistada ette tugiisik, kes toetab ja võimestab kliendi iseseisvat toimetulekut, kui klient vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

Koolitus annab teadmised ja oskused töötamiseks tugiisikuna.

Sihtgrupp:
Inimesed, kes soovivad hakata tugiisikuna tööle sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, väärkoheldud isiku või toimetulekuraskustes perega.

Teemad:

  • tugiisiku teenuse osutamise alused, kutse eetika;
  • kutse taotlemine;
  • esmaabiandja väljaõpe;
  • psühholoogia ja enesehoid;
  • suhtlemispsühholoogia;
  • konfliktide lahendamine;
  • tegevusvõime analüüs;
  • terviseseisundi jälgimine ja tervisekäitumise (sh seksuaalkäitumise) kujundamine. Abivahendid;
  • kliendi võimestamine;
  • kliendi juhendamine ja toetamine igapäevaelu toimingutes;
  • kliendi toetamine võimetekohasel panustamisel ühiskonda;
  • asjaajamise korraldamine (sh kommunikatsioonivahendite kasutamine);
  • võrgustikutöö;
  • tugiisiku tööd reguleerivad õigusaktid;
  • töö väärkoheldud isikuga;
  • töö abivajadusega lapsega;
  • lapse seksuaalkäitumise kujundamine;
  • käitumise eripärad toimetulekuraskustes isiku ja perega;
  • taasühiskonnastamine;
  • toimetulekuraskustes isiku ja pere toetamine asjaajamisel;
  • töö sõltuvushäirega isikuga;
  • töö rahvusvahelise kaitse saajaga;
  • õppepraktika.

Õpiväljundid
Koolituse läbinu:

  • mõistab tugiisiku teenuse olemust ja eetilisilähtekohti;
  • arendab kliendi sotsiaalseid oskuseid;
  • toetab kliendi tegevusvõimet, et see säiliks ja areneks;
  • juhendab klienti igapäevaelu toimingutes;
  • toetab klienti võimetekohasel panustamisl ühiskonda, sh asjaajamise korraldamisel ja võrgustiku loomisel;
  • toetab abivajadusega last, toimetulekuraskustest isikut/peret, väärkoheldud inimest ja sõltuvushäirega isikut.
  • osutab vajadusel esmaabi.

Koolitajad:
Helle Känd
on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1984. aastal (lastearsti diplom) ja Tartu Ülikooli 1993. aastal (perearsti diplom). Koolitamisega alustas Helle noore arstina – tervise, esmaabi ja vanemlust toetavate teemadega. Eriti tunnustatud ja soovitud on Helle intellektipuudega inimeste ja lapse vaimse tervise teemadel koolitama, mida ta on teinud üle Eesti erinevates asutustes. Tema valdkondade iseloomustamisel võib öelda, et need on teemad, mis tagavad heaolu, turvalisuse, mõistmise ja väärika elukvaliteedi. Teda võib pidada elukaare loojaks intellektipuudega inimestele (lasteaed, kool, küla, kutseõpe, rehabilitatsioon ja teised toetavad teenused). Helle on Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja/lastearst/perearst.

Ene Pill lõpetas Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas sotsiaalpsühholoogia eriala. 1999. aastal kaitses ta psühholoogiamagistri kraadi Tallinna Pedagoogikaülikoolis (TPÜ) väitekirjaga “Kadettide ja riigikaitseametite töötajate isikuprofiilide võrdlus” (juhendaja Eha Rüütel) ja 2010. aastal Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistri kraadi kunstiteraapiate erialal. Ta täiendas end 1991–2005 mitmesugustel erialakursustel, sealhulgas suhtlemistreenerite kursustel (1998, 2005), üldhariduskooli juhtimise alal (2003), kunstiteraapias (2005) jm.[1] Ene Pill oli 2009-2011 Rehabilitatsioonikeskus Adeli Eesti OÜ psühholoog ning alates 2008. aastast Tallinna Perekeskuses psühholoog. Ühtlasi on ta laste tugikeskuse Tähetorn vabatahtlik psühholoog-nõustaja.[1]
Ene Pill on Loovteraapiate Ühingu, Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu ja Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige ning MTÜ Q-klubi juhatuse liige.

Jane Kallion on lõpetanud Tartu Meditsiinikoolis õe põhikoolituse ning omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi terviseteadustes. Janel on pikaaegne töökogemus erakorralise meditsiini osakonnas õena ja õendusjuhina, kiirabis õena ning tervise valdkonna juhtõpetajana kutseõppeasutuses. Jane on litsentseeritud esmaabiõpetaja. Lisaks annab ta loenguid erinevates koolitusasutustes. Jane on õpingute käigus läbinud mitmeid andragoogika-alaseid koolitusi ning omab pikka kogemust täiskasvanute koolitajana.
2016. aastal omistati Janele tiitel “Eesti Aasta Koolitaja 2016“ ning oli nominent “Eestimaa õpib ja tänab“.

Janne Liidik asutas 2006. aastal lapsehoiuteenust pakkuva ettevõtte Ridiradiralla OÜ olles ise ka juhatuse liige. Sotsiaalvaldkonnas jätkusuutlikult tegutsedes on palju praktilisi kogemusi, mida Janne täiskasvanute koolitajana üle 17 aasta oma õpilastele jagab. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikakooli noorsootöötaja erialal, omab lapsehoidja (tase 4) ja tugiisik (tase 4) kutsekvalifikatsiooni.
2018. aastal läbis Janne Eesti Vabaharidusliidu 120-tunnise täiskasvanute koolitajate kursuse ja 2020. aastal EBS koolitajate täiendõppekursuse. Ridiradiralla OÜ Janne juhtimisel on SKA ja KOV-de hankepartner puuetega lastele tugiteenuste pakkumisel. Jannel on väärt kogemused lapsehoidjate ja tugiisikute võrgustikku loomisel juhtimisel. Janne peab oluliseks igapäevast lapsehoidja ja tugiisiku töö praktiseerimist, selle võimaluse saab oma loodud lastehoidudes Raplas.

Kaidi Kübar on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala 2010. aastal magistrikraadiga. Tal on Täiskasvanute koolitaja kutse, tase 5.

Kaili Ploom-Zilmer on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia erialal 2006. aastal. Ta on pikaaegselt tegelenud rehabilitatsioonivaldkonnas arendus-ja juhtimistööga ning psühholoogilise nõustamisega vaimse tervise-, psühholoogilise heaolu ja karjäärialase eneseteostuse suunal. Kaili omab töökogemust ka hariduspsühholoogia- ja psüühikahäiretega inimestega töötamise alal. Kaili töökogemus täiendkoolituse valdkonnas koolitajana on üle 10 aasta, millele on aidanud kaasa Tartu Ülikoolis omandatud pedagoogikaalased teadmised eripedagoogika erialal ja kogemus koolitajana täiskasvanuhariduse valdkonnas. Ta on töötanud välja ning koostanud mitmeid koolitusmaterjale ning õppekavasid, andes edasi on teadmisi ja kogemusi, et aidata kaasa täiskasvanud õppijate tööalasete oskuste ning vilumuste omandamisele, säilitamisele ja täiendamisele. Täiskasvanute koolitamiseks vajaliku pädevuse on Kaili saavutanud läbi pikaajalise koolitamiskogemuse.

Katrin Hauk (psühholoogiamagister Tartu Ülikool). Nõustajana olen tegutsenud üle 15 aasta nii Tartus kui ka teistes maakondades. Koolitaja ja suhtlemistreeneri kogemus ulatub 30 aasta taha. Valdan lisaks nõustamisele lahenduskeskset teraapiat, kognitiivse teraapia meetodeid, olen lõpetanud Eesti Holistilise Teraapia Instituudi holistilise regressiooni terapeudina. Töötanud Töötukassa kutsenõustaja-psühholoogina, Juhtimise Kõrgema kooli suhtlemistreenerina, Sisekaitse Akadeemias suhtlemispsühholoogia õppejõuna. Alates 2003 tegutsen iseseisva ettevõtjana. Töötan nii eesti kui venekeeles, vajadusel ka inglise keeles. Klientide seas on olnud inimesi vanuses 19-70 a. Olen oma klientidele tänulik, sest nendega töötades õpin alati ka ise midagi.

Kristina Avdonina on omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal Tartu Ülikoolis (lõpetanud 2015. aastal). Alates ülikooliõpingutest tundnud rohkem huvi ja keskendunud oma väljaõppes kohanemis- ja lõimumisvaldkonnale ning võimalustele, kuidas toetada erinevate sihtgruppide lõimumisprotsessi Eesti ühiskonnas. Alates 2015. aastast on oma igapäevatöös Johannes Mihkelsoni Keskuses puutunud kokku rahvusvahelise kaitse saajatega, varjupaigataotlejatega, vähelõimunud püsielanikega, Eestisse tagasipöördujatega, uussisserändajatega. Aastatel 2015-2018 oli rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tugiisikuteenuse koordinaator. Aastatel 2018-2020 tegeles pikaajalistele tööotsijatele suunatud tugiteenuste koordineerimisega. Omab mitmekülgset koolituste läbiviimise kogemust erinevatele sihtgruppidele, nii noortele kui täiskasvanutele, millest viimane oli rände-, kohanemis- ja lõimumisteemaliste teabepäevade läbiviimine kohalikele omavalitsustele. Kristina on läbinud ka täiskasvanute koolitaja koolituse.

Reet Hindus omab kõrgharidust sotsiaaltöös, ta on aastaid töötanud sotsiaalvaldkonnas, juhtides inimesi ja meeskondi – Viljandi Maavalitsuses sotsiaalosakona juhatajana, Viru Vanglas sotsiaalosakonna juhatajana, kuid juba 8 aastat tegutseb SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete Ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses nõustajana ja OÜ Personalidisain konsultandi ja koolitajana.
Tema koolitusvaldkonnaks on motiveerimisoskused, eneseregulatsioon ning sõltuvuskäitumisega seonduv. Reeta inspireerib see, kui saab aidata inimestel oma elus muutusi teha ning ennast oma igapäevaelus õnnelikuma ja rahulolevamana tunda. Ta on EMITA ( Eesti Motiveeriva Intervjeerimise Treenerite Assotsiatsiooni) liige.

Sirli Peterson on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi sotsiaaltöö erialal 2001. aastal ning magistrikraadi sotsiaaltöö- ja sotsiaalpoliitika erialal 2004. aastal. Hetkel õpib ta sotsioloogia doktorantuuris.
Aastatel 2001-2013 on Sirli töötanud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnas, millest 2006-2013. aastal lastekaitseteenistuse juhatajana. Aastatel töötas ta 2013-2018 SA Tartu Perekodu Käopesa juhatajana, seejärel Sotsiaalkindlustusametis kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse projektijuhina. Sirli on pikaajalilne lepinguline koolitaja lapsehoidjatele ja tugiisikuks soovijatele koolituskeskuses Luwi ja lapsehoiuteenuse õpetaja Valgamaa Kutseõppekeskuses. Täiskasvanute koolitamiseks vajaliku pädevuse on Sirli omandanud tänu oma pikale töökogemusele koolitaja ja õpetajana.
Sirli tegeleb pideva enesearenguga ja omab psühholoogilise esmaabi koolitaja tunnistust, lisaks osales ta Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis õpetajatele. Sirli on kaasatud poliitkauuringute keskuste Praxises ja Civitta eksperdina.

Talvi Karbe alustas sotsiaaltöö õpinguid Tallinna Pedagoogilises Seminaris ning 2017. aastal omandas samal erialal magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Töökogemuse sotsiaalvaldkonnas on ta saanud Tallinna Perekeskuses, kus alustas peretöötajana aastal 2007. Hiljem on Talvi samas asutuses tegutsenud tugiisikuna autistlikule lapsele, koordineerinud ja arendanud nii vabatahtlike tugiisikute tööd kui ka erivajadusega laste tugiisikuteenus, praegu töötan keskuse arendus- ja kvaliteedijuhina.
Talvi osales sotsiaal- ja tervishoiuspetsialisti kutsestandardi loomise tööruhmas ning olen kutsekomisjoni liige.
Viimase kümne aasta jooksul on ta korraldanud koolitusi ning jaganud koolitajana oma teadmisi ja kogemusi vabatahtlikele ja erivajadusega laste tugiisikutele.

Tatjana Jušinski on lõpetanud Tartu Meditsiinikoolis õe põhikoolituse ning omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi õenduse pedagoogika erialal. Tatjana töötab SA TÜ Kliinikumi südamekliiniku erakorralise kardioloogia osakonnas intensiivraviõena ning õppejõuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, lisaks esmaabikoolitajana erinevates koolitusasutustes. 2012 aastal omistati Tatjanale ka aasta õe tiitel (erakorralise kardioloogia osakond, õde).

Triinu Pajuri lõpetas Tartu Ülikooli sotsiaalpedagoogika eriala 2003 aastal. Enne seda õppis ja töötas Soomes, Ravipedagoogilises Seminaris ja elas aasta erivajadustega lastele mõeldud kogukonnas Sylvia Koti. Eestisse tagasi tulles oli ta üheks Tallinna erivajadustega lastele mõeldud Mari Kooli asutajaks, kus töötas 3 aastat klassiõpetajana.
Tartu Maarja koolis töötas erivajadustega lastega kasvataja-, õpetaja- ja abiõpetajana. 7 aastat ja kuulus Maarja Küla sihtasutuse nõukogusse. Seejärel töötas täiskasvanud erivajadustega inimeste tegevusjuhendaja – eripedagoogina 6 aastat Tartu Maarja Tugikeskuses. Tugikeskuses töötades oli ka kvaliteedijuht asutusele EQUASS kvaliteedimärgi taotlemisel.3 aastat on ta töötanud parandusõppe õpetajana Tartu Waldorfgümnaasiumis.
Lisaks on Triinu Moreno Keskuses õppinud kovisiooni meetodeid. Oma töökogemustest erivajadustega inimestega on ta kirjutanud raamatu Eriline maailm (2018). Viimased kolm aastat on ta koolitanud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusjuhendajaid teemal “Aktiviseerivad ja teraapilised tegevused” ja Koolituskeskuses Luwi tugiisikuid ja tegevusjuhendajaid.

Lisainfo:

  • Koolituse hind sisaldab õppeklassis toimuval koolitusel paljundatud materjale ja kohvipause.
  • Koolituse edukalt läbinutele väljastatakse koolituse lõpus tunnistus.
  • Koolituse maht: 264 tundi auditoorset (sh 80 tundi praktilist) ja 16 tundi iseseisvat tööd

Küsin koolituse kohta lisainfot

Koolitusfirma tutvustus

Luwi Koolituskeskus. Koolitame haridustöötajaid, lapsehoidjaid, hooldustöötajaid, tugiisikuid, tegevusjuhendajaid ja kogemusnõustajaid. Pakume esmaabi ja tööohutuse täiend- ja väljaõppekoolitusi. Koolitusi korraldatakse koostöös Koolituskeskusega Reiting. Loen koolitusfirma kohta veel...

Osalen koolitusel

Tugiisiku koolitus (koos esmaabi väljaõppega)