B1-taseme tasemeeksamiks ettevalmistamisele suunatud eesti keele täienduskoolitus

Õppekava koostamise alused:
Euroopa keeleõppe raamdokument, Täiskasvanute koolituse seadus, Keeleseadus, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Keeleameti tegevuslubade taotlemise ja õppekavade koostamise juhendid, A.-R. Hausenberg, M. Ilves jt „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“.

Sihtgrupp:
Koolitusele on oodatud täiskasvanud õppijad, kelle keeleoskuse tase vastab A2-tasemele (kes on lõpetanud A2-taseme koolituse) ning kes soovivad jätkata eesti keele õppimist. B1-taseme kursusel osalemiseks on vaja esitada A2 keeleoskustaset tõendav tunnistus või sooritada eeltest. Eeltesti tulemusi hinnatakse punktiarvestuse põhjal (mitte vähem kui 60% õigeid vastuseid).

Koolituse sisu:

• Teemad:
  • Endast ja teistest rääkimine: soovitud määral enesetutvustus; teiste esitlemine soovitud viisil; perekonna koosseisu kirjeldamine; oma elukutse, ameti, huvivaldkonna
  • Haridus: küsimused ja vastused hariduse ja koolitee kohta.
  • Elukutse, amet ja töö: oma elukutsevalikust jutustamine; enda või teiste ameti ja töökoha kohta info hankimine ja edastamine; oma tööpäeva kirjeldamine.
  • Teenindus: avaliku teeninduse kohta info hankimine (telefonitsi, Interneti teel, vahetult suheldes); oma pöördumise põhjuste
  • Argielu, kodu ja kodukoht: oma pereelu kirjeldamine (kodus, tööl ja koolis, küsimused ja vastused); elamistingimuste kohta info hankimine, oma arvamuse kodu ja kodukoha plusside ja miinuste väljendamine.
  • Enesetunne ja tervis: halvast enesetundest teavitamine; oma enesetunde kirjeldamine; abi palumine; isikliku hügieeni ja vajaminevate asjade kirjeldamine;
  • Vaba aeg ja meelelahutus: vaba aja sisustamine; üldiste ja kohalike võimaluste kohta info hankimine; vaba aja veetmisega seotud sündmuste kirjeldamine; lõõgastushetkedest jutustamine.
  • Sisseostud, hinnad: poodide asukoha ja lahtiolekuaja, seal pakutavate kaupade, hindade ja maksetingimuste kohta info hankimine ja jagamine; ostude kirjeldamine.
  • Söök ja jook: söögi- ja joogikohad (asukoht, lahtiolekuajad, hinnaklass jms); söögi ja joogi tellimine ja pakkumine; kindla toidu või joogi kohta info küsimine.
  • Inimeste suhted ühiskonnas: oma sõbra või sõpruskonna kirjeldamine; meeldejäävatest sündmusest jutustamine.
  • Keskkond, kohad, loodus, ilm: piirkonna, loodusobjekti, looduse ja ilmaolude kohta info hankimine ning kõnealuse info jagamine; oma kodukoha ja looduse kirjeldamine; kohalikule aastaajale tüüpilise või konkreetse ajahetke ilma kirjeldamine; ilmateatest aru saamine; tee küsimine ja juhendamine; kaartide, skeemide, infovoldikute lugemisoskuse arendamine.
  • Kultuur ja keeled: Eesti kultuuri, kultuurisündmuste või selle huvipakkuvate valdkondade kohta info hankimine ja jagamine; kultuurisündmuse kirjeldamine.
  • Reisimine, transport, vaatamisväärsused: reiside ja matkade kohta info ja soovituste hankimine; vaatamisväärsuste kohta info küsimine, reisielamustest jutustamine.
• Grammatika:
  • Nimisõna käänamine ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga.
  • Sõnade järjekord lauses; küsilausete moodustamine.
  • Tegusõna oleviku, liht- ja täismineviku vormid. Jaatus ja eitus.
  • Sihitise käänded, kasutamise harjutamine.
  • Põhi- ja järgarvsõnade käändelised vormid.
  • -ma ja -da infinitiivi kasutamine.
  • Käskiv ja tingiv kõneviis. Umbisikuline tegumood.
  • Tegusõnade rektsioon.
  • Määrsõnade võrdlusastmed.
  • Ees- ja tagasõnad.
  • Ainsuse ja mitmuse osastav.
  • Kohakäänded; sise- ja väliskohakäänded; lühike sisseütlev.
  • Tingiva ja käskiva kõneviisi süvendatud käsitlus.
  • ma-tegevusnime käändelised vormid (-mas, -mast, -mata).
  • Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad.
  • Põhi- ja järgarvsõna ühildumine nimisõnaga. Põhi- ja järgarvsõna käändelised vormid.
  • Ühendtegusõnad.
• Iseseisev töö:
  • Õppijad täidavad paralleelselt õppetundidega iseseisvaid ülesandeid väljaspool õpperuumi. Iseseisev töö hõlmab suuliste ja kirjalike koduülesannete ettevalmistamist kogu kursuse jooksul. Iseseisvaid töid arutatakse õppetundides ja õpetaja annab neile tagasisidet ning juhendab õppijaid vajaduse korral. Iseseisva töö käigus omandatakse sõnavara, kinnistatakse auditoorse töö käigus käsitletut ja kasutatakse elava keelekeskkonna võimalusi keeleoskuse arendamiseks.

Õpiväljundid:

• Kuulamisoskus:
  • B1-tasemel keelekasutaja saab kuulamisel aru tuttavate ja teda huvitavate teemade põhisisust ja olulisematest üksikasjadest, raadio- ja telesaadete ning telefonikõnede põhisisust.
• Lugemisoskus:
  • B1-tasemel keelekasutaja saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades ning lihtsama sõnastusega tekstides.
• Rääkimisoskus
  • B1-tasemel keelekasutaja vestleb ettevalmistuseta talle tuttaval või olulisel teemal, kasutab liitlauseid, selgitab ja põhjendab oma seisukohti.
• Kirjutamisoskus:
  • B1-tasemel keelekasutaja kirjutab lihtsate fraaside ja lausetega kirju, mis on seotud õpingute või tööga (nt seletuskiri, uudis, kommentaar) ning eristab isikliku ja ametliku kirja stiili.

Õppe kogumaht on 350 akadeemilist tundi, millest 200 akadeemilist tundi on kontaktõpet ja 150 akadeemilist tundi on iseseisvat tööd (jooksvad iseseisvad kodutööd, uute sõnade õppimine ja kinnistamine, kirjalike ülesannete täitmine, jms).

Kursuse lõpus sooritab õpilane lõputesti, kus kontrollitakse nii suulisest kui ka kirjalikust infost arusaamist ja grammatika tundmist. Suulise väljendusoskuse lõputest korraldatakse dialoogi vormis, mille käigus kontrollitakse õpilase oskust vestelda A2-taseme teemadel.

Õppekava edukaks läbimiseks peab õppija osalema vähemalt 75% auditoorsetes tundides ja lõputesti tulemus peab olema vähemalt 65% õigeid vastuseid. Sellisel juhul õppijale väljastatakse tunnistus.

Isikule, kes on läbinud 50-60% koolitusest ja/või on sooritanud lõputesti vähem kui 65% maksimaalsest punktide arvust, väljastatakse tõend.

Õppemeetodid:

• Kasutatakse nii õpetaja- kui ka õppijakeskseid õppemeetodeid. Õpetajakesksed on näiteks loeng, demonstratsioon, diskussioon jms. Õppijakesksed meetodid on rühmatöö ja individuaaltööd.
• Õppemeetodite valikul arvesse võetakse nii olemasolevaid ressursse kui ka õpetaja enda oskusi ja stiili.
• Kursusel arendatakse kõiki vajalikke osaoskusi: loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist ning põhiteadmisi kõnekäitumist, kuid kursuse põhirõhk on suhtluskeelel.
• Põhiliselt kasutatakse kommunikatiivseid õppemeetodeid (dialoogid, rollimängud, grupi- ja paaristöö), aga ka grammatikaharjutusi baasteadmiste omandamiseks, lugemis-, kuulamis- ja hääldusharjutusi õige häälduse juurutamiseks ning kõne ja kirjaliku teksti mõistmise arendamiseks.

Koolitaja:
Anna Reijo on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja omab magistrikraadi erialal eesti keele kui teise keele õpetaja. Kõrvalaine: Andragoogika.

Küsin koolituse kohta lisainfot