Värbamiskonverents 2023: Vastuoluline tööturg – kas võimalus või väljakutse?

Sihtgrupp:
Personali- ja värbamisjuhid, värbamis- ja personalispetsialistid, värbamiskonsultandid, keskastme- ja tippjuhid, juhiabid ning kõik, kes puutuvad oma töös kokku värbamisega.

Programm:

• 9.30–10.00 Registreerimine ja hommikukohv
• 10.00–10.10 Päevajuhi avasõnad
  • Kärt Kinnas, SMIT-i peadirektori asetäitja inimeste ja kultuuri valdkonnas, PARE liige ja personalijuhtimise mentor, EEK Mainori personalijuhtimise lektor
    Kärt Kinnas omab personalijuhina kogemust nii riigisektoris kui ärimaailmas finantssektorist tootmiseni. Pea 3 aastat vedas Kärt eest personalijuhtimise erialaliitu PARE selleks, et arendada inimeste juhtimist ühiskonnas laiemalt. Nüüdseks on ta tagasi „põllul“ riigi suurima IT-maja SMITi inimeste ja kultuuri valdkonna eestvedajana. Kärti käivitavad uuendused ja inspireerivad inimesed, kellelt on palju õppida nii ellusuhtumise kui erudeerituse poolest, inimesed, kes teevad oma asju südamega.
• 10.10-10.35 Vastuoluline tööturg majanduskriiside taustal
  • Lenno Uusküla, Luminori peaökonomist
    Lenno Uusküla on alates märtsist 2022 Luminori peaökonomist. Enne seda on ta töötanud Arenguseire Keskuses uuringute juhina, Eesti Pangas majandusuuringute allosakonnas vanemökonomistina ja Euroopa Keskpangas ökonomistina. Peamised uurimissuunad on olnud makroökonoomika ja finantsstabiilsus, kuid tegelenud ka paljude teiste teemadega. Ta on avaldanud teadusartikleid eriala juhtivates teadusajakirjades ning lisaks põhitööle juhendab ja õpetab tudengeid makroökonoomika kaasprofessori rollis Tartu Ülikoolis. Lenno Uuskülal on doktorikraad majandusteaduses Euroopa Ülikool-Instituudis (European University Institute) Firenzes, Itaalias. Varasemalt on õppinud Euroopa Kolledžis (College of Europe) Brugges, Belgias ning Tartu Ülikoolis.
    • Eesti majandus on 2022. aasta lõpus keerulises seisus. Hinnad on kasvanud, oodatakse jätkuvat hindade tõusu, majandus on lõpetanud kasvamise ning intressimäärad rühivad üles. Hõive on kõrgeim, kui ta kunagi varem on olnud, kuid tööpuudus on sama ajal hakanud kasvama. Palgad küll kasvavad aga palkade ostujõud on märkimisväärselt kahanenud. Kas see peabki nii olema? Kuidas käitub tööturg majanduslanguse perioodil? Miks näeme samal ajal nii tööpuudust kui tööjõupuudust?
• 10.35–11.00 Mida räägivad OSKA uuringud tööjõu ja oskuste vajaduse kohta?
  • Tiia Randma, SA Kutsekoda juhatuse liige
    Tiia Randma on SA Kutsekoja juhatuse liige, tööturu vajaduste ja koolituspakkumise ühitamise teemaga on ta kokku puutunud ligi kakskümmend aastat.
    Eesti Kaubandus-Tööstuskojas haridusnõunikuna töötades (1995 – 2014) oli tema ülesanne ettevõtjate ootuste „hariduse keelde tõlkimine“.
    Tema eestvedamisel käivitus samas 1997. aastal Eesti kutsesüsteem ja aastatel 2002–2004 sündis ETV ekraanil jooksnud saatesari „Ametilood“.
    Riigikantselei juures (2012-2014) Oskuste rakkerühma vedades sündis kontseptsioon tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA loomiseks. Alates 2014. aastast on ta Kutsekojas Vabariigi Valitsuse ülesandel OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi üles ehitamas.
    • Töötamine on üks osa meie elust. Elu võib pakkuda ootamatuid väljakutseid: oleme pidanud toime tulema koroonapandeemiaga ning seisame silmitsi täiesti äärmusliku olukorraga, mis on tingitud sõjast Ukrainas.
    • Pingetega tulevad paremini toime need, kellel on tugev üldoskuste pagas ja kes on oma erialaseid oskusi teadlikult arendanud.
    • Missugused ametid on need, mis püsima jäävad ja millised oskused on need, mis toetavad keerulises maailmas hakkama saamist?
• 11.00–11.25 Kuhu kaovad tööturult noored?
  • Olav Kersen, Eesti Töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonna noortevaldkonna juht
    Olav Kersen on noortevaldkonnas töötanud ligi 10 aastat alustades rohujuuretasandilt Tartu Laste Turvakodus. Tööalaselt on läbi käinud ka sotsiaal- ja haridussüsteemi ning noorsootöö valdkonna. Enim on noortega kokku puutunud karjäärinõustajana Rajaleidjas ja Eesti Töötukassas. Nüüdseks on Olav Eesti Töötukassas noortevaldkonna juht ning vaatab, kuidas noorte sihtrühm töötukassasse jõuab ning kuidas veelgi paremini neid toetada saaks
    • Palju räägitakse meedias noortest, kes justkui ei tee midagi – koolis ei õpi, töösuhtes ei ole, ühelgi kursusel ega programmis ei osale. Nende kohta kasutatakse terminit NEET (Not in education, employment or training). Milline tundub aga 16-29-aastaste olukord Eesti Töötukassa pilgu läbi? Mida me ühiskonnas saaksime teha, et neid noori paremini toetada?
• 11.25–11.45 Paus
• 11.45–12.10 Globaalsed värbamistrendid 2023 ja uued lähenemisviisid
  • Tomáš Ervín Dombrovský, Head of Analysis, Communication & Relations
    • LMC makes recruitment easier. We innovate the world of HR, we educate, we show the companies from the inside. LMC is much more than just job portal and recruitment agency Jobs.cz – we have 7 more amazing products and we know a thing or two about the labour market. We have been doing this for a quarter of a century, and that leaves you with quite an impressive know-how, which I want to share with you to help you to make better decisions in the future.
• 12.10- 12.35 Milline on kandidaadi kogemus välistalendi värbamises?
  • Hanno Ahonen, MoveMyTalent Relocation-i juht
    Hanno Ahonen on energiline ja mitmekülgne professionaal, kes usub, et igaühel meist on oma supervõime. Näiteks tema supervõime on alustada köitvat ja kaasahaaravat vestlust ükskõik millise võhivõõraga. Tema viimaste aastate suurim kirg on kõik, mis seondub HR valdkonna ja värbamisprojektidega ning just see ongi viinud ta juhtima MoveMyTalent’it. Hanno eredaimad tööalased mälestused pärinevad koostööst kohalike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nii globaalse mobiilsuse, partnerlussuhete kui müügi valdkonnas. Oma vaba aja veedab ta kõige meelsamini õues, nautides erinevaid tegevusi alates matkamisest, suusatamisest ja ujumisest kuni jooksmise, raskemate aiatööde või kodu renoveerimiseni välja.
    • Maailm meie ümber on viimastel aastatel drastiliselt muutunud ja ilmselt näeme muutusi edaspidigi. Otsides ja värvates talente globaalselt tööjõuturult, peame olema valmis varasemast pikemateks ja dünaamilisemateks protsessideks. Kas enam on üldse mingit vahet, kas talent, keda tahame palgata, tuleb Eestist või väljastpoolt riigipiire? Mida peaks silmas pidama enne kui alustada globaalse talendi organisatsiooni meelitamisega ja kuidas on muutunud kandidaatide soovid, tahtmised ning otsustusprotsess? Vaatame silma inimsuhete nö väikestele detailidele nagu näiteks pehmed väärtused või kultuuriline taust, mille olulisus on aja jooksul kardinaalselt suurenenud.
• 12.35-13.00 Töötajakogemuse kujundamine kui värbamise tööriist
  • Liisi Niisuke, Tööandja turundus- ja värbamisagentuuri Brandem vanemkonsultant värbamise ja HR valdkonnas
    Liisi Niisuke on tegelenud terve karjäärielu inimestega. Ta on alustanud sekretärina front-deskis ning tänaseks toimetanud üle 5 aasta värbamis- ja turundusagentuuris Brandem. Samuti on sekka mahtunud ka avaliku sektori värbaja roll IT-asutuses ning üle-Euroopalise küberturbeekspertide võrgustiku EU CyberNet turundusspetsialisti ülesanded. Olles täna Brandemi vanemkonsultandi rollis HR ja värbamise valdkonnas, peab ta oluliseimaks töötajate ja juhtide hoidmist ning toetamist. Vaid juba olemasolevate töötajate hoidmise ja tööandja turundusega tegelemise kaudu on tema hinnangul võimalik rakendada edukas värbamisprotsess. Selle jaoks peab aga iga HR valdkonna töötaja juhte koolitama, nõustama ning toetama. Vaid koostöös on võimalik jõuda parima tulemuseni!
    • Töötajakogemuse kujundamine mängib üha suuremat rolli meie igapäevatöös, mõjutades paratamatult ka teisi organisatsioonis toimuvaid protsesse ja tegevusi. Tihti räägitakse positiivse kandidaadikogemuse loomisest, kuid kui palju mõeldakse ka järgnevale ehk töötajakogemuse kujundamisele? Kõik, mida töötaja teeb, õpib, näeb ja tunneb kujundab tema töötajakogemust ja selle loomisel on tänapäeva konkurentsitihedas maailmas oluline roll ka värbamisprotsessil. Seos on lihtne: positiivne töötajakogemus vähendab tööjõu voolavust ja tagab ka uute talentide ligimeelitamise kergema vaevaga. Sellise kogemuse loomise juures on oluline personaliosakonna ja juhtide koostöö ning ühtne arusaam kandidaadikogemuse loomise vajalikkusest.
    • Mis on positiivne töötajakogemus ja miks see oluline on?
    • Mida töötajakogemuse loomisel silmas pidada?
    • Positiivse töötajakogemuse seos värbamistulemustega
• 13.00-14.00 Lõunapaus
• 14.00 -14.25 Tööandja ja töötaja ootused – Kuidas värvata missioonitundega tippjuhte heitlikes oludes?
  • Maria Kütt, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus, juht
    Maria Kütt on tegutsenud personalijuhtimise valdkonnas üle 20 aasta, värvanud sadu inimesi nii Eestis kui väljaspool tootmistöötajast inseneri ja tippjuhini. Maria on õppinud ettevõttemajandust, organisatsioonikäitumist ja rahvusvahelisi suhteid. Hetkel töötab ta Riigikantseleis tippjuhtide kompetentsikeskuse juhina. Maria on ka Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige ja TalTechi ärikorralduse doktorant.
    • Tippjuhtide kompetentsikeskus värbab aastas keskmiselt 17 tippjuhti, kokku on selliseid ametikohti 96 (peamiselt ministeeriumite asekantslerid ja valitsusasutuste peadirektorid). Riigi tippjuhi ametikohad on küll pideva avalikkuse tähelepanu all ja erasektoriga võrreldes tagasihoidlikumalt tasustatud, kuid need pakuvad ka võimalust kujundada Eesti elu ja anda endast parim oma riigi heaks. Ettekandes räägime, kuidas täpselt avaliku teenistuse tippjuhtide värbamine ja valik käib, millistest põhimõtetest lähtume ja kuidas tulemuslikkust hindame.
• 14.25 -14.55 Tööandja ja töötaja ootused – väljakutsed tööstuses
  • Lilian Kuuslap, Estanc AS personalijuht
    Lilian Kuuslap on personalivaldkonnas tegutsenud viimased 10 aastat, erinevates sektorites. Viimased 4 aastat insenertehnilises tööstusettevõttes Estanc, kus on loonud ja ellu viinud personalistrateegiat, mille visioon on rikastada inimeseks olemise kogemust. Sellel teekonnal on ta õppinud, et inimesed ei ole ettevõtte kõige tähtsam vara, vaid inimesed ongi ettevõte. Selleks, et ettevõte saaks olla edukas, peavad inimesed selles keskkonnas olema õnnelikud ja pühendunud. Võtmeroll on selles juhtidel ja juhtimisel ning seeläbi rikastava kogemuse loomisel. 
    • Kuidas toimub värbamine insenertehnilises tööstusettevõttes, kus organisatsiooni põhiväärtused on kõige aluseks? Avame lähemalt, millised muutused nii juhtimises, kui ka protsessides on Estanc pidanud läbi tegema, selleks, et Estancis töötaksid just “meie inimesed” . Kirjeldab, kuidas on saavutatud olukord, kus kandidaadid, kes ei osutunud valituks, on vabatahtlikult võtnud vaevaks ning tagasisidestanud, et värbamisprotsess oli nende jaoks eriline kogemus. Ja millist rolli selles kõiges mängib väline bränd ning sisemine kultuur.
• 14.55-15.20 Tööandja ja töötaja ootused – väljakutsed teeninduses
• 15.20-15.45 Kohvipaus
• 15.45-16.10 Kuidas kasvatada kandidaadi ja värbaja vaimset vastupidavust?
  • Katrin Alujev, terapeut, coach
    Katrin Alujev omab pikaajalist kogemust personali- ja kvaliteedijuhina. On töötanud lepingulise koolitaja ja lektorina EBS Juhtimiskoolituse Keskuses, Tallinna Majanduskoolis ning koolitusfirmas Addenda. Talle meeldib aidata inimestel leida seda päris mina ning inspireerida neil leidma võimalusi luua endale kergemat elu. Katrin jagab oma mõtteid elust ja oma kogemustest Facebooki lehel “Elamise kergus” ja selle aasta kevadel ilmus tema esimene samanimeline raamat.
    • Viimased aastad on meie maailma justkui teistpidi pööranud. Vanad asjad enam ei toimi ja uutmoodi veel päriselt ei oska. Seetõttu on ühiskonnas rohkem pingeid ning näilist kaost. Evolutsiooniliselt jäävad ellu paindlikumad, need kes oskavad kiiresti kohanduda ja uuendused omaks võtta.
      Räägime ootustest, muutustega toimetulekust, enda eest hoolitsemisest ning keskmes elamisest.
• 16.10-16.35 Töökuulutused, mis töötavad enda eest
  • Jan Teevet, lavastaja
    Jan Teevet on lavastaja, kes juhtis aastatel 2018-2022 palju tähelepanu pälvinud Paide Teatrit. Lisaks sellele on Jan brändidramaturg ja copywriter ning on viimase kuue aasta jooksul teinud koostööd väga erinevate klientide ja agentuuridega, aga peab oma reklaamikoduks siiski AdAngelsit.
    • Ettekandes “Kuidas töökuulutus tööle panna?” kõneleb brändidramaturg ja lavastaja põhitõdedest, mis võiksid aidata igaüht, kel tuleb töökuulutuse kirjutamise ja seeläbi sobivate inimeste leidmisega rinda pista. Ettekande keskmes on märksõnad samastumine ja kommunikatiivsus ning muidugi lugu kui fenomen, mis on kõige ees ja taga, all ja peal. Mis on narratiiv ja mis on muster? Kuidas disainida ühe lühikese tekstiga ka sellesamuse teksti lugemiskogemust? Ja kuidas teha nii, et töökuulutus oleks osa tervikust, mitte ajutine vajadus?
• 16.35-17.00 Mängustamise kasutamine värbamises ja töötajate kaasamises
  • Kalev Kärpuk, Adact asutaja ja tegevjuht
    Kalev Kärgpukk on üks väheseid mängustamise eksperte Eestis, kes on valdkonnaga tegelenud juba üle 9 aasta nii Eestis kui välismaal. Töötades New Yorgis mängustamise agentuuris, kasutas ta mängustamist firmades nagu Keruig, Caesars Casino, Volkswagen, Verizon jpm. Tänaseks on Kalev ettevõtte Adact asutaja ja juht ning on loonud tarkvara, mille abil ettevõtted saavad hõlpsasti luua mängustatud kogemusi ilma tehniliste teadmisteta.
    • Värbamises oleme harjunud nägema A4 dokumenti, mis kajastab tööülesandeid tekstilises vormingus, kuid teades, et inimese tähelepanu on tänasel päeval ca 1-2 sekundit, läheb suur osa tekstist kaduma.
    • Läbi mängustamise saame me muuta nii töökuulutused kui ka -intervjuud interaktiivseks, pakkudes nii kandidaadile paremat kogemust ning ettevõttele paremat infot. Lisaks on mängustamisel suur roll ettevõtte töötajate kaasamiseks nii team-spiriti tõstmise eesmärgil kui ka väärtuste selgitamisel ja ettevõtte seisukohtade tutvustamisel. Selgitame, kuidas interaktiivset suhtlust luua ning mis on selle peamised kasutegurid.
• 17.00-17.10 Konverentsi lõpetamine

NB! Korraldaja jätab endale õiguse teha muudatusi konverentsi programmis ja ajakavas!

Konverentsi tulemusena osaleja:

• on saanud ülevaate tööturu olukorrast;
• on saanud praktilisi näpunäiteid, kuidas värvata täna ja tulevikus;
• on saanud nõuandeid, kuidas kujundada tööandja kogemust;
• on saanud teadmisi välisvärbamisest;
• teab, kuidas toetada värbaja oskuste arengut;
• teab, miks ja kuidas saab kasvatada enda ja kandidaadi vaimset vastupidavust;
• on teadlik elementidest, mis muudavad töökuulutused atraktiivsemaks;
• on teadlik mängustatud elementidest, mida kasutada värbamisel.

Küsin koolituse kohta lisainfot